Korras riigirahandus

Eesti seisab teelahkmel. Kas minna laenamise ja ümberjagamise või jõukuse kasvatamise teed. Parempoolsed usuvad, et laenurahaga püsikulude katmine viib pikas plaanis Eesti sügavale sohu ega loo lisaväärtust. Kaasnevad püsi- ja laenukulud sunnivad tõstma makse ning teevad meid kõiki kokkuvõttes vaesemaks.

MÕISTUSE HÄÄL MAKSUPOLIITIKAS

Maksukoormust ei tohi tõsta

Nii maksu- kui ka eelarvepoliitika peavad toetama ja soodustama jõukuse kasvu ehk ettevõtlust, eksporti ja uute töökohtade loomist. Maksukoormus on Eestis niigi kõrge ja seda ei tohi rohkem tõsta. Maksupoliitika peab ettevõtlust ergutama, mitte pidurdama. Samuti peame säilitama oma rahvusvahelise konkurentsieelise – lihtsa maksusüsteemi.

Alandame tööjõumakse

Eesti tööjõumaksude koormus on 38,1 protsenti ning see ületab oluliselt OECD riikide keskmist, mis on 34,6 protsenti. Konkurentsivõime säilimiseks peab Eesti maksukoormus tööjõule langema OECD keskmisest madalamale. Alandame tööjõumakse ja kehtestame sotsiaalmaksu lae. Samm aitab säilitada ja kasvatada kõrgepalgaliste töökohtade loomist Eestis ning hõlbustada ettevõtlusega alustamist ja uute töökohtade loomist. Samal ajal kasvav maksubaas ja majanduskasv toob riigieelarvesse lisatulu.

Langetame tulumaksu 18 protsendile

Parempoolsed seavad sotsiaalmaksu lae kolme Eesti keskmise palga tasemele. Samm toetab Eesti tulevikumajanduse vedurvaldkondi, sh IT ja ekspordile suunatud sektoreid ning ettevõtete peakontorite ja arenduskeskuste loomist Eestisse, sest soosib kõrgepalgaliste töökohtade loomist. Ühtlasi langetame tulumaksu järk-järgult 18 protsendile jättes keskmise palga saaja rahakotti ligi 320 eurot aastas, et teha ise tarku otsuseid.

Kaotame erisoodustusmaksu töötajatega seotud kuludelt

On avalik saladus, et erisoodustusmaksu püüavad trikitades vältida nii ettevõtted kui ka riigiasutused. Selline pimesiku mäng tuleb lõpetada. Seda enam, et erisoodustusmaksu kaotamine toetab regionaalpoliitikat ehk ettevõtlust keskustest väljas. Nii on oluline vabastada erisoodustusmaksust tööandja korraldatud transport tööle ja koju ning lõuna pakkumine. Samuti tuleb erisoodustusmaksust vabastada tervise- ja spordikulud, olgu selleks tervisekindlustuse sõlmimine, hambaravi- või muu hüvitis.
Ka edaspidi jääb kehtima põhimõte, et firma kuludesse saab kanda ettevõtlusega seotud kulud ning maksuametil aitab kuritarvitustel silma peal hoida üle 1000 euroste tehingute deklareerimiskohustus.

Muudame sotsiaalmaksu töövõtja maksuks

Selleks, et muuta maksusüsteem läbipaistvamaks ning toetada pikaajaliste tarkade otsuste langetamist muudame sotsiaalmaksu tööandja maksust töövõtja maksuks. Nii näeb iga kodanik ilmekalt kui suure osa tema loodust ja teenitust kulub riigi ülalpidamiseks ning aitab hinnata, kas see on tasakaalus avaliku sektori poolt pakutavate teenuste sisu ja kvaliteediga. Nii kasvab maksumaksja motiveeritus aktiivselt kaasa rääkida riigi otsuste kujundamisel.

Lõpetame dividendide topeltmaksustamise

Soovime, et rahvusvahelised ettevõtted asutaks ja hoiaks Eestis peakortereid, investeerimisühinguid ja arenduskeskuseid. Selle saavutamiseks on oluline lõpetada dividendide topeltmaksustamine ka neil, kes omavad alla 10 protsendilist osalust. See toetab ka kapitalituru arengut Eestis laiemalt, näiteks börsifirmadesse investeerimist äriühingute poolt. Samuti kehtestada soodustused kapitalikasumi maksustamisel, et arvestades rahvusvahelist konkurentsi kehtiks Eestis soodne maksukeskkond osaluse müügil ettevõttes, olgu tegu äriühingu või eraisikuga.

MÕISTUSE HÄÄL RIIGIRAHANDUSES

Riigi rahanduspoliitika peab toetama jõukuse kasvu

Korras riigirahandus ja tasakaalus riigieelarve on riigi rahandusliku iseseisvuse alussambad. Soovmõtlemine ja ohjeldamatu laenamine viimastel aastatel on paisutanud riigisektorit ja lausalisi toetusi. Samamoodi jätkates kasvab Eesti riigivõlg järgmise viie aastaga pea 12 miljardi euroni.

Lõpetame riigi rahaga laristamise

Parempoolsed tüürivad Eesti nelja aastaga tagasi tasakaalus eelarve juurde. Selleks viime läbi riigitegevuste auditi riigieelarves ebamõistlike kulude ja raiskamise kaotamiseks.

Pole olemas tasuta teenuseid, on vaid tasutud teenused. See tähendab, et iga riigi poolt pakutud teenus või soodustus tuleb kellegi või millegi arvelt. 130 aastat vana, keskselt juhitud, käsumajanduslik ja monopolina “tasuta” teenuseid pakkuv riigimudel ei ole 21. sajandil konkurentsivõimeline.

Algatame negatiivse lisaeelarve

Olukord riigirahanduses on sedavõrd hull, et juba tänavu tuleb koostada negatiivne lisaeelarve. Kehtiv valimistuhinas koostatud populistlik riigieelarve pole mitte ainult vastuolus riigieelarve seaduse mõttega, vaid kahjustab rängalt Eesti huve nii täna kui tulevikus. Riigieelarve aluseks olevat rahandusministeeriumi majandusprognoosi peavad ebarealistlikuks nii Eesti Pank kui valitsuse enda eelarvenõukogu.

Eelarve kärpimise teejuhiks oleme koostanud kärpekava.

Peatame riigisektori paisumise

Riigisektori paisumise pidurdamiseks tuleb muuhulgas konsolideerida sarnaseid teenuseid pakkuvad asutused, vähendada riigi ülesandeid ning delegeerida neid erasektorile. Andmepõhisus ja erasektori kaasamine aitab lausalistelt ehk tasuta ja kõigile kinni makstud teenustelt ja soodustustelt üle minna vajaduspõhisele lähenemisele. Teenuste omahind peaks olema avalik ja läbipaistev ning igaüks peaks nägema, kui suur osa sellest on subsideeritud/solidaarselt kinni makstud.

Muudame riigieelarve kodanikele arusaadavaks

Nagu maksupoliitikas nii ka riigieelarve koostamisel peame oluliseks läbipaistvust. Olukord, kus kodanikul pole võimalik ilma põhjaliku iseseisva analüüsita saada aru eelarve kuludest ja tuludest, segab arukat arutelu Eesti tuleviku üle ning soodustab riigisektori varjatud paisumist. Riigieelarve tuleb koostada selliselt, et see aitaks kodanikul mõista tehtud otsuseid ning nende kujundamisel poliitilisest debatis kaasa rääkida. Oleks hoomatav ning kajastaks ka pikaajalisemaid suundumusi ja trende.

LOE LISAKS MEIE SEISUKOHTI MAKSUPOLIITIKAST:

• Andrus Kaarelson: Sotsid, palgad tõusevad Eestis ilma teie «abita»
• Andrus Kaarelson: Vasakideede koht on ajaloo prügikastis

LOE LISAKS MEIE SEISUKOHTI RIIGIRAHANDUSEST:

• Siim Kiisler: Ansip peaks riigieelarve peale taevast appi kutsuma
• Kristjan Vanaselja: riigi arulage laenuralli tuleb tuleviku arvel
• Alar Voitka: riigi kõrge laenuintress pole nüüd küll mingi “halb üllatus”
• Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
• Siim Kiisler: valitsuse laenupoliitika on meid võlaorjastav. Mis te arvate, kes selle kinni maksab?