Meie võimuses on teha ühe põlvkonna jooksul eestlastest üks maailma jõukamaid rahvaid. Jõukuse kasvamiseks peame arenema pikaajaliselt ja kordades kiiremini kui vana maailma riigid. Täna on Eesti arengutempo isegi oma lähematest naabritest aeglasem, kuigi saaks olla kiireim.
Inimeste jõukuse ehk majapidamiste netovara väärtuse võrdluses jääb Eesti Soomest kaks korda ning Rootsist ja Taanist üle nelja korra maha. Jõukuse kasvu eeldus on tugev ja kasvav majandus. Parempoolsete majanduse kasvukava pakub lahendused, kuidas Eesti majandus uuesti kasvama
panna.
Tööandjate Keskliit ning teised ettevõtlusorganisatsioonid on korduvalt juhtinud tähelepanu, et Eestis puudub sisuline debatt majanduskasvu käivitamiseks ning selle asemel tegelevad valitsus ja Riigikogu teisejärguliste küsimustega.
Eesti majanduslangus on Euroopa sügavaim. Majandususalduse indeks on langenud 2009. aasta majanduskriisi ja koroonapiirangute kõrgaja tasemele. Tööstusettevõtete toodang vähenes aasta võrdluses 15%. Eksport kahanes aastaga jooksevhindades 15% ja import 13%. Ettevõtted on kaotanud konkurentsivõimes, pankrottide arv on kasvuteel ja inimesed kaotavad töö.
Samaviisi jätkates kasvab Eesti võlakoormus nelja aastaga 8-lt mld eurolt 16 mld euroni ehk ligi 33 protsendini SKP-st ning riigieelarve puudujääk kasvab lähiaastatel 1,7–1,9 mld euroni ehk ligi 4 protsendini SKP-st. Riigieelarve puudujäägi ja püsikulude katmine laenurahaga suurendab inflatsiooni veelgi.
Selle kõige tulemusena jäävad Eesti inimesed vaesemaks. Trendi murdmiseks vajab Eesti teadlikku majanduspoliitikat. Esimesena tuleb riigi kulusid ulatuslikult koomale tõmmata ning selleks koostasid Parempoolsed juba mullu sügisel konkreetse kärpekava. Kuid kärpimisest üksinda pikas plaanis ei piisa. Seepärast esitame Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetele Eesti majanduse kasvukava ettepanekud ning kutsume avalikkust ja kõiki erakondi kaasa mõtlema ja oma ideid juurde pakkuma.
Parempoolsete ettepanekud:
Eesti prioriteet peab olema majanduse kasvule pööramine
1. Lihtne ja konkurentsivõimeline maksusüsteem
1.1. Riigieelarve puudujääk tuleb katta kärbete, mitte maksutõusudega. Maksutõusudest ja uutest maksudest tuleb loobuda.
1.2. Automaksu asemel soovitame lõpetada tasuta ühistranspordi projekti.
1.3. Lükata maksuküüru kaotamise jõustumine edasi, kuni on saavutatud riigieelarve tasakaalu eesmärgid.
1.4. Vabastada erisoodustusmaksust tööandja korraldatud transport tööle ja koju, lõunapakkumine ning tervise- ja spordikulud. Seeläbi soodustame erasektori investeeringuid sotsiaalvaldkonda ja ennetusse.
1.5. Lõpetada dividendide topeltmaksustamise toetamaks kapitalituru arengut ja ettevõtete toomist Eestisse.
1.6. Kehtestada kõikidele inimestele ühetaoline maksimaalse maksuvaba tulu määr (praegu pensioniealistel 704 eurot ja noorematel töötajatel 654 eurot).
1.7. Eesti maksusüsteem on hinnatud OECD liikmesriikide võrdluses kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas. Hoiame seda eelist.
2. Kiire asjaajamine ja vähem bürokraatlikku lisakulu
2.1. Tuleb kehtestada ettevõtlusrahu: kärpida massilist õigusloomet ja piirata reeglite pidevat muutmist, et vähendada kaasnevat halduskoormust ja lisakulu.
2.2. Seada bürokraatiale lagi. Reeglite juurdetootmise asemel soovitame kaotada vähemalt 300 bürokraatlikku normi. Edaspidi lähtuda põhimõttest, et uue regulatsiooni kehtestamisel peab samaaegselt tühistama mõne olemasoleva.
2.3. Euroopa regulatsioonide pimesi ülevõtmise asemel tuleb esmalt hinnata, kas eesmärk on saavutatav Eestis juba kehtivate normidega. Samuti ei tohi lubada EL direktiivide ülevõtmisel siseriiklike lisanõuete kehtestamist eurobürokraatia sildi all.
2.4. Aruandluskoormuse vähendamiseks viia ellu põhimõte, et andmeid esitatakse riigile vaid ühte kohta ja ühe korra.
2.5. Võimalikult palju riigi poolt toodetavaid ava- ja statistilisi andmeid tuleb teha avalikult lihtsasti kättesaadavaks, et ka ettevõtjad saaksid teha andmepõhiseid otsuseid.
2.6. Menetlusprotsesside kiirendamiseks tuleb muuta avalikud teenused kodanikele reaalajas jälgitavaks sarnaselt postipaki teekonnale.
2.7. Kehtestada planeeringute ja ehituslubade menetlemisele kindel ajapiirang koos nõudega, et kõik märkused ja ettepanekud peab menetleja esitama kompaktselt ühe korraga. Menetlustähtaja ületamine peab tähendama taotluse automaatselt rahuldamist, kui huvitatud isikud ei ole vastuväiteid esitanud. Valitsusel ja ametnikel ei peaks olema “rohkem õigust” kui naabritel vastuväiteid esitada.
2.8. Viia läbi kohtutäiturite reform. Vähendada ettevõtete halduskoormust nõuetega tegelemisel, koondades nõuded ühtsele täiturite arveldusarvele kokku, kust peetakse kinni kõik sissenõutavad summad ja kantakse töötajale jääv tasu.
3. Suurinvesteeringute soodustamine ja Eestisse meelitamine
3.1. Valitsuse ülesanne on meelitada Eestisse miljardilisi suurinvesteeringuid, millega on edukalt hakkama saanud meie naaberriigid. Selleks tuleb tööle rakendada ametkondade ülene välisinvesteeringute eriüksus.
3.2. Eesti peab end avama kaasaegsetele tööstuse ja energeetika suurinvesteeringutele, võimaldades kiireid menetlusi ja ohjeldades mitte-minu-tagahoovis-suhtumist.
3.3. Eesti peab oma maavarasid väärindama. Peame edasi liikuma fosforiidiuuringutega ja võimaldama ka tulevikus põlevkivi kaevandada neil ettevõtetel, mis tegutsevad kõrge lisandväärtusega põlevkivikeemia valdkonnas.
3.4. Kuna paljude suurte infrastruktuuri investeeringute finantseerimiseks Euroopa Liidu allikatest (tõukefondide ja taasterahastu vahenditest on kasutatud kõigest 1- 2%) on riik tähtajad lootusetult mööda lasknud, tuleb valitsusel raha majandusse suunamiseks välja pakkuda uued projektid, mida on võimalik praegusel EL rahastusperioodil ellu viia.
4. Innovatsioon ja rahvusvahelistumine
4.1. Valitsus peab kliimapoliitika investeeringud siduma majanduskasvu eesmärkidega.
4.2. Rakenduslikule teadus- ja arendustegevusele tuleb seada kasumlikkuse ja käibekasvu eesmärgid: kaks aastat pärast toetuse saamist peab lisandväärtuse kasv töötaja kohta olema vähemalt 15% ja müügitulu kasv töötaja kohta vähemalt 15-40% sõltuvalt tegevusalast.
4.3. Originaalseadmete valmistajate (OEM) ja globaalsete tehnoloogiaettevõtete arenduskeskuste Eestisse meelitamiseks tuleb luua nende spetsiifikat arvestav keskkond.
4.4. Välisesindustele tuleb anda Eesti huve silmas pidavad mõõdetavad eesmärgid ja sihtriigipõhised fookused, et kasvatada meie ettevõtete juurdepääsu sihtturgudele ja tuua investeeringuid Eestisse.
4.5. Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse (TA) investeeringute kasvu motiveerimiseks tuleb võimaldada ettevõtetele maksukrediiti 14% ulatuses nende regulaarsete TA investeeringute mahust. Dividende maksvad ettevõtted saaksid kasutada maksukrediiti oma tulumaksukohustuse vähendamiseks, dividendide mittemaksmisel on võimalik krediit edasi lükata 5 aastase aegumistähtajaga.
4.6. Kutseõppe noortele atraktiivsemaks muutmiseks tuleb teha koostööd kutsehariduskeskuste ja tööandjatega põhikoolist alates.
5. Kapitali kättesaadavus ja taskukohasus
5.1. Eesti ettevõtete kapitalile juurdepääsu parandamiseks peab riik kordades suurendama riiklikult tagatud laenugarantiide ja -käenduste pakkumist ning laiendama neid VKE-de kõrval kesksuurtele ettevõtetele ja suurprojektide finantseerimisele.
5.2. Perifeersete piirangute maandamiseks peab riik fokusseeritult tegelema investeerimisühingute pea- ja harukontorite Eestisse meelitamisega. Selleks tuleb meie õigusruum ja maksukeskkond kujundada investeerimisühingute avamise ja hoidmise jaoks atraktiivseks eesmärgiga muuta Eesti Põhjala regioonis erakapitali sõlmriigiks.
5.3. Eesti ettevõtete panganduse peamine probleem on turu kontsentratsioon ja suurpankade vähene motiveeritus arendada meie ettevõtete spetsiifilisi vajadusi arvestavaid finantstooteid. Seda probleemi ei lahenda mitte pankade kasumi maksustamine, vaid suurem konkurents pangandusturul. Valitsus peab tõmbama pidurit pangandussektori ülereguleerimisele ja soodustama uute väikepankade tekkimist.
5.4. Ettevõtete finantseerimine on Eestis liigselt panganduskeskne. Valitsus peab arendama kohalikku kapitaliturgu ja erinevate kapitaliliikide kättesaadavust. Uute ettevõtlustoetuste turule toomise asemel tuleb riigi vahendid suunata erinevate pankadeväliste laenu- ja omakapitalitoodete pakkumisse, kus riigi roll piirduks kaas- või tuumikinvestori staatusega otseinvesteeringuid tegevates fondides.
6. Tööturu avamine rahvusvahelistele talentidele
6.1. Valitsus peab kvootidekeskse mõtteviisi Eestit puudutava sisserände juhtimisel asendama aktiivse rolliga, et aidata ettevõtetel ja ülikoolidel meelitada Eestisse kümneid tuhandeid teadlasi, tehnolooge, insenere ja teisi kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste ning oskustöölisi.
6.2. Eesti tööturu unikaalsus seisneb ametiühingute piirava haarde vähesuses. Riik peab selle eelise ära kasutama, kaotama ajale jalgu jäänud töölepingu seaduse, piloteerima selle asemel kaasaegseid töötamise vorme ja looma neid võimaldavaid regulatsioone.
6.3. Riigi tulude suurendamiseks tuleb valitsusel anda e-residentsuse programmile uus käik. Eestis makse maksvate e-residentide poolt loodud ettevõtete arv peab järgmise kolme aastaga kasvama 100 000-ni. E-residentsuse programmis tuleb seada eesmärgiks, et 90% e-residentsuse taotlustest saaksid menetletud kuni 7 päeva jooksul ja ettevõtlusega oleks võimalik alustada koheselt.
7. Aus ja õiglane konkurents
7.1. Tuleb kehtestada üldine põhimõte, et riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused või nende osalusega äriühingud ei konkureeri eraettevõtetega. Konkurentsiameti prioriteediks tuleb seada ülesanne teostada selliste asutuste ja äriühingute üle järelevalvet, et vältida turul vaba konkurentsi kahjustavaid tegevusi.
7.2. Konkurentsi ei tohi pärssida oligopoolsete ettevõtete turul domineerimine. Selleks peab riik tugevdama järelevalveasutuste võimekust, et motiveerida oligopole, näiteks telekome investeerima kaasaegsetesse ja soodsatesse lahendustesse.
7.3. Valitsus peab algatama saneerimis- ja maksejõuetusmenetluste korrastamise, et piirata võlausaldajate kahjustamist ja seada menetlustele selged piirid ning lühikesed tähtajad.
7.4. Riik peab piirama subsideerimist valdkondades, kus teenuse pakkumine turutingimustel on võimalik ning kus subsideerimine pärsib konkurentsi ja erasektori investeeringuid.
8. Tehnoloogia arengu eestvedamine
8.1. Valitsus peab koostöös ettevõtete ja ülikoolidega valima eelisarendatavad tehnoloogiavaldkonnad (näiteks tehisintellekt, sõidukite kaugjuhtimine, asjade internet (IoT), rohetehnoloogiad jne), soodustama nende tehnoloogiate arendamist Eestis ning eest vedama regulatsioonide loomist, selmet oodata Euroopa regulatsioonide teket ja neid rangelt üle võtta. IT-eduloo jätkamiseks on meil vaja kasvatada ettevõtete arvu, kes loovad uutes valdkondades intellektuaalomandit ja ekspordivad IP-l põhinevaid teenuseid.
8.2. Valitsus peab toetama teadus- ja innovatsioonirahastuse kaudu uurimisprojekte, mis keskenduvad tervikliku andmenõusolekusüsteemi arendamisele, andmeeetikale, standardite ja põhimõtete loomisele, aga ka infrastruktuuri arendamisele. Eesmärgiks on, et Eestist saab testkeskus, kus luuakse toimivad ja turvalised lahendused inimeste ja ettevõtete vahel andmete jagamiseks.
8.3. Avaliku sektori tehnoloogiahangete ja IT-arenduste kavandamisel tuleb seada lisatingimuseks, et iga arendus peab kaasa tooma ametnike arvu vähenemise või kokkuhoiu keskvalitsuse kuludes.
8.4. Riik peab koondama riigi seitsme IT-maja tegevused kokku ühte tsentraalsesse IT organisatsiooni. Eesmärk on anda kõik infosüsteemi arendused ja hooldustööd välja erasektorile ning piirata riigi rolli valdkonnas toote omaniku ja hankija ülesannetega.
8.5. Küberturbe rakenduste ja e-riigi teenuste ekspordi mahu kasvatamiseks peab Eesti riik käituma targa tellijana ja olema referentsi pakkujaks eksportivatele ettevõtetele.
