Riigieelarve kinnitamine viib vältimatu krahhini, valitsussektori kulusid tuleb kiiresti kärpida!
Eesti liigub ohtlikul kiirusel majanduskatastroofi poole ning meie 30 aastaga ülesehitatud edulugu on väga lähedal kaduma ajaloo õppetundide hulka. Eesti riigieelarve struktuurne puudujääk süveneb ja võlakoorem kasvab – seda olukorras, kus iga uus majandusprognoos kõneleb aina vältimatumast ja sügavamast majanduslangusest. Juba järgmisel aastal ületavad riigi kulud tulusid 2 miljardi euro võrra.
Riigi tänane esmane väljakutse on pidurdada hinnatõusu, vähendada eesootava languse mõju ning panna Eesti majandus uuesti kasvama. Ennekõike valitsuse suutlikkusest teha asjakohaseid ja ettevaatavaid otsuseid, sõltub meie inimeste vahetu heaolu, töökohtade säilimine, ettevõtete konkurentsivõime, julgeolek ning seeläbi kogu Eesti riigi tulevik. Tänased otsused loovad homse Eesti.
Rasketel aegadel tuleb teha otsustavaid valikuid. Riigi juhid peavad olema teenäitajaks ning esimesena tunnistama, et oleme täna kõik, nii riik kui ka rahvas, jäänud pisut vaesemaks ning meil on tarvis kusagilt kokku hoida. Kõikidel tuleb oma kulud üle vaadata, alates valitsussektorist ning lõpetades igaühe koduse majapidamisega.
Riigikogu menetluses olev “valimiste eelarveks” kutsutud populistlik eelnõu pole mitte ainult vastuolus riigieelarve seaduse mõttega, vaid kahjustab rängalt Eesti huve nii täna kui tulevikus. Riigieelarve aluseks olevat rahandusministeeriumi majandusprognoosi peavad ebarealistlikuks nii Eesti Pank kui valitsuse enda eelarvenõukogu. Lisaks on riigi rahanduspoliitikat avalikkuses teravalt kritiseerinud ning selle jätkusuutmatuks tunnistanud mitmed juhtivad eksperdid.
Peame asjatundjaid usaldama ja neid kuulda võtma ka siis, kui uudised pole meeldivad. Sihitu rahakülv põhjustab aina suuremat inflatsiooni, suurendab ebavõrdsust, süvendab Eesti inimeste toimetulekuraskusi, langetab riigi konkurentsivõimet ja toob kaasa pikaajalisi kulukaid kohustusi, mida me ei ole suutelised kandma.
Kõrge intressiga laenuraha toetusteks ja palgatõusudeks maksmine jätab ükskõik millisele järgmisele valitsusele ainult väga keerulised valikud – kas võtta kohustuste täitmiseks järjest enam laenu, tõsta makse või viia läbi valusaid kärpeid. Riigi ees seisvate probleemidega tuleb tegeleda kohe, mitte lükata neid järgmiste kanda!
Hea Vabariigi Valitsus, head Riigikogu liikmed. Täna on Eesti rahvas usaldanud oma tuleviku ja hea käekäigu teie hoolde. Teil on mandaat teostada võimu ja võtta vastu otsuseid. Teie kannate vastutust Eesti tuleviku eest. Parempoolsed ei vaata vaikides pealt, kuidas Eesti pikalt ja vaevaga ehitatud edulugu halbade otsustega maha mängitakse. Peame oma kohuseks pakkuda välja lahendused Eesti riigi rahakoti korrastamiseks ja kulutuste vähendamiseks, mis meid kõiki kriisist valutumalt läbi viiks. Selleks tuleb:
1. Lõpetada populism ja eelarve kaudu valijate püüdmine:
• lükata edasi tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. See ei ole tänases majandusolukorras põhjendatud, vastupidi, annab inflatsioonile hoogu juurde;
• jätta riigieelarvest välja nn katuserahad ning vähendada valitsuse reservfondi 156 238 000 euro võrra ehk langetada reservfondi maht tänavuse aasta tasemele;
• loobuda ebaõiglasest ja Eesti perede tegelikke vajadusi mitte arvestavast peretoetuste tõusust 860 euroni kuus;
• viia kõik riigipoolsed toetused targale e-riigile kohaselt andme- ja vajaduspõhiseks;
• lõpetada tasuta ühistranspordi projekt ning doteerida ühistransporti edaspidi vaid tõendatud vajaduse korral ning mahus.
2. Peatada küsitava õigusloome tootmine ning ametnikkonna kasv:
• viia läbi riigi tegevus- ja kuluaudit, loobuda kulude automaatsest indekseerimisest ning minna üle vajaduspõhisele lähenemisele;
• kasutada kriisi keskvalitsuse ametnikkonna kärpimiseks vähemalt 10% võrra ning üleminekuks andmepõhisele riigihaldusele;
• likvideerida kattuvad funktsioonid ametite sees, näiteks ei pea iga riigiasutus üleval pidama eraldi tugiteenuste üksusi või autoparke. Enamikke teenuseid saab korraldada riigisektori üleselt või osta sisse erasektorist;
• peatada õigusloome vohamisest põhjustatud halduskoormuse kasv ning kehtestada põhimõte, et uute õigusaktide rakendamine tuleb lahendada olemasoleva ametnike ressursiga.
3. Käivitada riigireform:
• koondada teenused inimeste tegelikest vajadustest lähtuvalt, liites kattuvate ülesannetega asutused ja ametid ning vähendades ühtlasi haldus- ja tööjõukulusid;
• parandada teenuste kvaliteeti ja muuta asjaajamine lihtsamaks, andes võimalikult paljud teenused ja tegevused üle erasektorile, elavdades samal ajal majandust ning vältides riigisektori konkureerimist eraettevõtlusega;
• käivitada haldusreformi järgmine etapp, lähtudes haldusjaotuse maakonnapõhisest struktuurist. Ühtlasi anda omavalitsustele suurem rahaline sõltumatus;
• käivitada riigiettevõtete erastamine, alustades ettevõtetest, mille erastamine ei too kaasa täiendavat regulatsioonivajadust ega konkurentsiameti poolset sekkumist: AS Eesti Post, AS Operail, AS Nordic Aviation Group AS, AS Levira jt;
• kaasata seni avaliku sektori poolt domineeritud võtmeteenuste, nagu haridus ja meditsiin, pakkumisel rohkem eraraha ning suurendada teenusepakkujate vahelist konkurentsi.
Läbi Eesti riigi taasiseseisvuse on erinevad valitsused suutnud majanduslanguse lähenedes käituda riigimehelikult ning rakendanud kärpepoliitikat. Muidugi tähendas see ebapopulaarseid otsuseid, kuid raskustele vaadati silma ning võeti vastutus. See andis meie riigile ja majandusele võimaluse ilma suurema taagata edasi minna ning väljuda kriisidest tugevama ja edukamana. Tänane valitsus on hüljanud kõik põhimõtted, millele Eesti edulugu rajati. Veel pole hilja Eesti areng õigele teele tagasi juhtida ja võtta siht tulevikule, mil võiksime oma riigi üle taas uhked olla. Oleme ju endiselt väike, nutikas ja kohanemisvõimeline, kogu maailma üllatav ja innustav riik. Jäägem selleks!
