Parempoolsed on maailmavaateline erakond. Meie liikmete seas on inimesi, kes on varasemalt kaasa löönud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Rahvusliku Koonderakonna Isamaa või erakonna Res Publica asutamisel. Nende erakondade algatusel langetati 1990-tel ja 2000-te aastate alguses otsused, mis kõige enam kujundasid taasiseseisvunud riiki ning panid aluse Eesti edukale arengule ning eestlaste heaolu kasvule. Koos uute mõttekaaslastega jätkame selle Eestit ehitava ja edumeelse poliitika elluviimist erakonnas Parempoolsed.
Parempoolsed seisavad vaba, jõuka ja eestimeelse ühiskonna eest
Kõik meie jõupingutused on suunatud sellele, et Eesti oleks eestlaste jaoks parim paik maailmas:
• kus olla osa vabast ja turvalisest ühiskonnast ja kus riik sekkub inimese ellu võimalikult vähe;
• kus igaüks saab leida sobivat tööd või tegelda ettevõtlusega, mis võimaldab väärikat sissetulekut;
• kus eestlaslik omapära on hoitud ning eesti keele ja kultuuri areng on tagatud.
Eestlus püsib ja kasvab siis, kui Eesti on vaba ja jõukas ühiskond, kuhu eestlased tahavad alati tagasi pöörduda ja kus eesti elulaadi austavad pered tunnevad ennast õnnelikuna. Sellise ühiskonna edendamiseks seisame meie Parempoolsetena selle eest, et:
• üksikisiku vabadused on igal ajal tagatud ja kaitstud;
• rohkem vastutust usaldatakse inimestele endile, peredele ja eraalgatusele ning lõpetatakse püüded kõike reguleerida;
• peetakse loomulikuks, et jõukus tuleb tööst ja ettevõtlikkusest, mitte riigipoolsest ümberjagamisest;
• maksusüsteem on lihtne ja ühetaoline, maksud on võimalikult madalad ning riigi eelarvepoliitika vastutustundlik;
• haridust ning haritust nähakse peamise tagatisena, et igaüks mõistab vabaduse ja vastutuse seost ja teeb vastutustundlikke valikuid enda ja kogukonna jaoks;
• Eesti on kaasaegne uuendustele avatud riik, mille reeglid lihtsustavad uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõttu;
• Eesti jääb kindlaks meile omastele läänelikele väärtustele – tugev kodanikuühiskond, aus ja läbipaistev riigijuhtimine, sõltumatud institutsioonid ja sõnavabadus on jätkuvalt iseenesest mõistetavad ja au sees;
• esindusdemokraatia on kaitstud, poliitika põhivalikud on maailmavaatelised ning erakondade roll esindusdemokraatias oluline.
Kutsume meiega liituma kõiki, kes jagavad meie väärtusruumi ja soovivad anda oma panuse isikukeskse ja eestimeelse poliitika toetamisse Eestis ja Euroopas.
Jõukas Eesti
Vabadusel ja avatusel on tänapäeva maailmas otsene seos heaoluga. Pikaajaliselt suudavad jõukust kasvatada ja säilitada need riigid, kus on tagatud isikuvabadused ja kes aktsepteerivad igaühe õigust olla erinev. Jõukat Eestit saavad ehitada üksnes vabad inimesed. Vabadusega kaasneb vastutus. Demokraatia ja õigusriigi põhimõtete järgmine kindlustab reeglite toimimise ning ennustatava keskkonna.
Riigi pikaajalise toimetuleku kindlustavad jõukad elanikud. Riik, mis valib enamusele kodanikest alatise toetuste maksmise tee, on läbi kukkunud. Ettevõtlikku elulaadi ning ise endaga hakkama saamist tuleb väärtustada. Lai omanike ring ning eestlaste varajõukuse kasv teevad Eesti tugevamaks.
Seisame vabaduste kaitsel
Vaba ühiskonna kestmise aluseks on sõnavabadus. Kedagi ei tohi ahistada tema veendumuste pärast. Parempoolsed ei toeta meelsuspiiranguid ega poliitilise debati kriminaliseerimist. Eristada tuleb sõnavabadust ning vaenulikku propagandat. Autoritaarsete või totalitaarsete riikide poolt rahastatavate meediakanalite leviku piiramine on riikliku julgeoleku, mitte pressivabaduse küsimus. Ühiskondlikku debatti suunavate huvigruppide tegevus ja rahastamine peab olema läbipaistev.
Läbipaistev ja kontrollitav peab olema ka riigivõimu tegevus. Selle eelduseks on kodanike juurdepääs infole. Lõpetada tuleb ametkondliku teabe ja dokumentide salastamise halb praktika.
Usaldame inimeste oskust teha ise vastutustundlikke valikuid. Isikuvabaduste piiramisega saab nõustuda üksnes lühiajaliselt kas turvalisuse-, rahvatervise- või julgeolekukaalutlustel. Rahuajal peab ükskõik milliste põhiõiguste piiramine jääma Riigikogu ainupädevusse.
Eesti on ilmalik riik, kus poliitilisi otsuseid ei tehta religioossetest tõekspidamistest lähtuvalt. Me austame usuvabadust ja suhtume lugupidavalt erinevatesse religioonidesse. Usuühingutel peab olema õigus otsustada neile sobiv viis ja koht kooskäimiseks, arvestades Eesti ilmalikku traditsiooni.
Vähem riiki ja rohkem võimalusi
Parempoolsete hinnangul on Eestis riiklikku sekkumist liiga palju. Kindlasti ei vaja suuniseid inimeste eraelu, kodu ja perekond – igaüks on nendes küsimustes vaba ise otsuseid langetama.
Regulatsioonide lisandumine ja seaduste pidev muutmine on koormaks ettevõtetele ja kodanikele ning tekitab tarbetut halduskoormust. Põhiseaduse puhul on Eesti hoidunud selle tormakast avamisest ning eelistanud praktika juurdumist. Sama põhimõte rakendugu kogu seadusloomes. Ettevõtlust ja ettevõtlikust soodustab kiire ja lihtne asjaajamine kõikidel tasanditel.
Riik peab tagama võrdsed algtingimused ja ausa konkurentsi. See tähendab tugevamat järelevalvet monopoolses seisundis ettevõtjate üle ning vastuseisu ettevõtluspiirangute kehtestamisele. Ilmekas näide piirangute ebaõnnestumisest on apteegireform, mis andis soovitule vastupidise tulemuse ehk tõi
kaasa konkurentsi vähenemise. Protektsionism ei sobi avatud majandusse, omandamispiiranguid võib rakendada üksnes erandjuhtudel julgeolekukaalutlustel.
Avalik sektor ei pea tegelema ettevõtlusega. Mitte-strateegilised ettevõtted, näiteks Eesti Loto, Eesti Post, Levira ja Operail tuleb erastada. Turgu moonutavast äripraktikast nagu tasuta ühistranspordi pakkumine või riiklike üürimajade programm tuleb hoiduda.
Igaühele tuleb tagada juurdepääs eluvajalikule taristule, mille hulka kuuluvad ka sidevõrgud, internet ja arvelduskonto omamise õigus. E-riigis laienevad need õigused ka e-residentidele.
Töö ja ettevõtlikkus loovad jõukust, omand annab kindluse
Üldine jõukus kasvab koos üksikisiku jõukusega. Seetõttu on oluline, et Eestis on inimestel võimalik leida tasuv ja eneseteostust pakkuv töö või tegeleda ettevõtlusega. Varajõukus ja omand, olgu selleks kinnisvara, maa või ettevõtlusinvesteeringud annavad kindluse ja võimaldavad planeerida enda ja oma lähedaste elu pikemalt ette. Õigusriik kaitseb omandit ning omandiga kaasneb vastutus.
Sissetulekud on Eestis kiirelt kasvanud ja viinud meid Euroopas keskmike sekka, kuid varajõukuselt oleme endiselt kaugel maas. Peame oluliseks Eesti kapitalituru arendamist ning investeerimisühingutele rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise keskkonna loomist, et Eesti oleks eelistatud riik investeerimisvara haldamiseks. Toetame rahatarkuse kursuse lisamist gümnaasiumide õppekavasse kohustusliku õppeainena.
Seniste rahvastikutrendide jätkumine tähendab maksumaksjate arvu vähenemist. Inimtööjõu asendumine robotitega on jätkuv trend, kuid paljudes tööjõumahukates valdkondades ei toimu muutus veel niipea. Seetõttu peame olema valmis kohanema, muutma tööturu senisest paindlikumaks ja teadlikult kaasama võõrtööjõudu neil elualadel, kus see on Eesti majanduse konkurentsivõime ja inimeste elukvaliteedi säilitamiseks vajalik. Osa-ajaline või tööampsu-põhine töötamine on uus normaalsus, mis võimaldab ühildada õppimist ja töötamist ning kaasata tööturule rohkem eakaid. Parempoolsed peavad vajalikuks Töötukassa raha otstarbekamat kasutamist ja töötuhüvitise sidumist tööhõive määraga ehk kõrgema tööhõive korral peab töötuhüvitis olema madalam.
Vastutustundlikus ühiskonnas märgatakse nõrgemaid ja aidatakse abivajajaid. Tihti on parimaks abiks uue võimaluse andmine ning eneseteostuse piirangute kõrvaldamine. Lausaliste toetuste asemel eelistame konkreetsetele abivajajatele suunatud sihitud toetuseid. Abimeetmed peavad soodustama inimeste sotsiaalset aktiivsust ja tööhõivet, passiivsusele suunavaid tegureid tuleb vältida. Edukas on riik, kus inimesed saavad endaga ise hakkama ning toetusi vajavad võimalikult vähesed.
Julgus eristuda teeb Eesti tugevamaks
Eesti majanduse peamine väljakutse on rahvusvahelistumine. Majandusvabadustes, ükssarvikute arvult ja tehnoloogiaettevõtete poolt kaasatud investeeringute mahult elaniku kohta oleme jõudnud maailma tippu. Samas teadus- ja arendustegevuse investeeringute võrdluses oleme sabassörkijad ning jääme
kordades maha maailma juhtivatest tehnoloogiariikidest. Globaalses konkurentsi püsimine ei saa olla õnne küsimus, vaid eeldab kokkuleppelist ühist pingutust nii ettevõtetelt kui riigilt.
Elame avatud maailmas. Seetõttu on poliitiliste valikute langetamisel oluline hinnata, milline on nende mõju Eesti konkurentsivõimele. Meie eeliseks on olnud riikide võrdluses lihtne ja kiire asjaajamine ning julgus teha asju teistmoodi ja esimesena. Parempoolsed seisavad uuendusliku mõtteviisi jätkumise eest Eesti poliitikas. Tugevad on need riigid, kelle inimesed loovad uusi tehnoloogiaid ja kellele kuulub intellektuaalomand. Näeme Eesti ja Tallinna tulevikku maailma juhtivate tehnoloogiakeskuste seas.
Vajalik on toetav keskkond ettevõtte elutsükli igas etapis. Seadusloome peab käima kaasas tehnoloogiate ja ärimudelite arenguga. Iduettevõttest suurfirmaks kasvavate ettevõtete peakontorite Eestis hoidmine peab olema riiklik prioriteet, samuti nagu avatus välisinvesteeringutele ning ettevõtete peakontorite või arenduskeskuste Eestisse meelitamine. See tähendab ühtlasi rändepoliitika teadlikku juhtimist selliselt, et parimatel talentidel sõltumata nende päritolust on soov siduda enda tulevik Eestiga.
Maksukoormust ei tohi tõsta
Parempoolsed seisavad vastutustundliku eelarvepoliitika eest. Meie ei pea õigeks üle võimete elamist ega kohustuste lükkamist tulevikku. Riigisektori püsikulude kiire kasv ei ole jätkusuutlik ning meid teeb murelikuks kergekäeline suhtumine avaliku sektori võlakoormuse kasvu. Laenuraha kasutamine on õigustatud põhjendatud investeeringuteks või hädaolukorras, mitte jooksva eelarvepuudujäägi katmiseks. Majanduse jahtudes tuleb riigi kulutusi otsustavalt kärpida.
Lihtne maksusüsteem on Eesti eelis, mida tuleb hoida. Riigi maksubaasi suurendab Eesti majanduse ja maksumaksjate jõukuse kasv. Parempoolsed peavad maksudebati avamist õigeks, sest maksusüsteem vajab ajakohastamist. Kuid maksudebati eesmärk ei ole maksukoormuse kasv.
Parempoolsete maksupoliitika lähtub järgmistest eesmärkidest:
• Muudatused maksustamisel on võimalikud, kuid üldist maksukoormust ei tohi tõsta;
• Eelistame ühetaolisi ja madalaid makse, mitte maksuerisusi ega -vabastusi;
• Erandid on võimalikud, kui need toetavad meie majanduse konkurentsivõimet ja kasvatavad maksubaasi, seetõttu toetame kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse meelitamiseks sotsiaalmaksu lae kehtestamist;
• Kaotame riigi poolt sätestatud miinimumpalga nõude;
• Meie ei pea õigeks varamaksude tõstmist ega uute kehtestamist;
• Näilisuse lõpetamiseks loobume senisest erisoodustusmaksu süsteemist;
• Läbipaistvuse suurendamiseks muudame sotsiaalmaksu eraisiku maksuks;
• Andmepõhisus annab võimaluse tekitada omavalitsuste vahelist konkurentsi ning võimaldab maksumaksjal jagada maksutulu mitme omavalitsuse vahel.
Äge Eesti
Parempoolsete poliitika on eestlaslik ja läänemeelne. Eestlaslik vaade elule tähendab avatust uuele koos enda rahvusliku eripära hoidmise ja varem loodu austamisega. Vahel ka julgust teha asju teistmoodi ja esimesena, kuid seda mitte jäärapäisest jonnist, vaid mõistuspäraselt ja kaalutledes. Targalt tegutsedes on Eesti saavutanud rahvusvaheliselt hea maine ning jõudnud mitmes valdkonnas tippu.
Eesti on osa Lääne poliitilisest- ja kultuuriruumist. Meie jaoks tähendab see üksikisiku vabaduste ja inimõiguste austamist, võimude lahusust, sõltumatuid institutsioone ja reeglitel põhinevat maailmakorda. Avatus maailmale ja juurdepääs globaalsele turule loob meile uusi võimalusi. Kuid avatus on alati kahepoolne ning maailmas on mitmeid riike, kes soovivad läänelikku väärtusruumi nõrgestada. Eestis peame oskama nende kavatsustest läbi näha. Ning tõmbama pidurit kohalike populistide püüetele vastandada Eestit Läänele või eestlasi omavahel tülli ajada.
Väärtuspõhine ja aktiivne välispoliitika
Julgeolekuolukord Euroopas ja Eesti piiril on muutunud. Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellele järgnenud sõjakuriteod tuletasid meelde, et kuni Venemaa eksisteerib impeeriumina, seni ei saa Euroopa ega teised venelaste naaberrahvad rahus elada. Vene impeeriumi lagunemine võtab aega ning seniks peab Eesti leidma tee, kuidas elada kaitstuna agressori kõrval nii, et meile omased väärtused oleks kaitstud ning meie riik oleks turvaline paik nii külastamiseks kui investeerimiseks.
Piiririigina elamine tähendab, et meie jõupingutused kõikides eluvaldkondades peavad olema suunatud Eesti iseseisvuse ja julgeoleku kindlustamisele. Meie välispoliitika peab olema väärtuspõhine ja aktiivne, hoidma koostööd lääneliitlastega ning seisma saatusekaaslaste eest. Euroopa Liidu idasuunaline laienemine peab jätkuma ning hõlmama Ukrainat, Moldovat, Georgiat ja läänemeelseid Balkani riike. Põhjamaade ning enamuse Ida-Euroopa riikide suhetes tuleb leida koostööformaat, mis toob piirkonna hääle iga kõrgetasemelise rahvusvahelise kohtumise laua taha.
Kaitsepoliitika tugineb Eesti sõjalise võimekuse kasvatamisel NATO raames ning kogu ühiskonna kaasatuses riigikaitsesse. Toetame kaitseväeteenistuse laiendamist naistele. Toimiv kodanikuühiskond tagab kriisiolukordades info liikumise ja elanikkonna kiire mobiliseerituse.
Venemaast lähtuva otsese ohu kõrval tajume ka teiste totalitaarsete riikide, eeskätt Hiina globaalsetest ambitsioonidest tingitud julgeolekuriskide kasvu. Eesti saab jätkata oma liidrirolli küberkaitse valdkonnas. Samuti peab Eesti tegelema nii enda kui Euroopa inforuumiga. Koostöös piirkonna teiste riikidega tuleb seista selle eest, et teadmine Venemaa sõjakuritegudest ja kommunistide massirepressioonidest jõuaks lääneriikide kooliprogrammidesse. Venekeelse, hiinakeelse jm mittevabade riikide diasporaade väljatoomiseks paralleelsest inforuumist on mõistlik asutada Euroopas ühtne ringhääling teabe edastamiseks nende emakeeltes.
Parempoolsed leiavad, et mittevabade riikide kodanikel ei tohi olla Eestis kohalikel valimistel hääleõigust võrdselt Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide kodanikega.
Eesti on piiririigina osa tuumikeuroopast
Selleks, et Eesti areng piiririigi staatuses jätkuks, peame poliitiliselt ja vaimselt käituma osana tuumikeuroopast. Lõimumine Euroopa ja lääneliitlastega ei saa piirduda ainult riiklikul tasandil koostööga, sama oluline on kultuurisidemete, teadus- ja haridusvaldkonna, vabaühenduste võrgustike ja majandussuhete arendamine Eesti ja liitlasriikide koostööpartnerite vahel, et Eesti kasvaks kodanikuühiskonna tasandil Läänega kokku. Oluline on hoida Eesti kui edumeelse riigi mainet maailmas.
Euroopa Liidu liikmena peab Eesti seisma selle eest, et reeglite ühtlustamisel ei kaoks meie konkurentsieelised. Parempoolsed toetavad Euroopa riikide omavahelist suuremat majanduslikku ja poliitilist koostööd, kuid meid ei vaimusta liigne „euro-usinus“. Euroopa Liidu tugevused on ühisturg, neli põhivabadust ning ühtne demokraatia ja õiguskorra standard. Liikmesriikidel peab olema võimalus säilitada oma eripära, administratiivne sekkumine igal elualal ainult lõhub Euroopa koostööd. Euroopa õiguse ülevõtmisel peame silmas Eesti vajadusi, eripärasid ja kultuuriruumi.
Eestlus on meie riigipiiridest suurem
Eestlus on nii suur, kui me sellesse ise usume. Eesti keel, kultuur, traditsioonid ja rahvuspärand on hoitud siis, kui eestluse idee kandub edasi põlvest põlve ning kõnetab kaasajas.
Ajalugu on näidanud, et omaette hoidvad kultuurid ei ole edukad. Tugevate juurde tullakse ja nõrkade juurest minnakse. Eestis elab üle 180 rahvuse esindajaid ning neil kõigil peab olema võimalus määratleda end eestlasena. Eestimeelsus ei tähenda ilmtingimata oma juurtest loobumist ning juurte mäletamine ei tähenda lojaalsuse puudumist Eestile.
Rännet saab Eesti ise teadlikult suunata ja otsustada, keda kutsume ja milliseid reegleid tulijatele kehtestame. Integratsioonipoliitikat on oluline juhtida selliselt, et enda elu Eestiga sidunud inimesi ei jäeta üksi, vaid aidatakse neil kohaneda meie kogukondade ja tavadega. Me tahame, et nende lapsed saavad koolis hea hariduse eesti keeles ning seovad oma meele ja tuleviku Eestiga.
Riik peab ajama aktiivset diasporaapoliitikat. Eesti inimesed, kes elavad Eestist väljaspool ja meie sõbrad ei ole meie jaoks kadunud, sõltumata nende hetke elukohast. Sarnaselt sõja ajal kodumaalt põgenema sunnitud eestlastele, soovivad ka tänased, laias maailmas elu- ja töökoha valinud väliseestlased hoida sidet Eestiga. Nad ootavad oma kodumaa toetust, tuge ja meelespidamist.
Rohkem võimalusi kohaliku elu korraldamiseks
Eesti sidumiseks Euroopa ja muu maailmaga vajame hästi toimivaid transpordiühendusi. Kiirete ja töökindlate transpordi- ja internetiühenduste rajamine on oluline selleks, et kaasaegne elukvaliteet oleks tagatud kõikjal Eestis ning meie maapiirkondades jätkuks areng. Maapiirkonnale on oluline tugeva piirkondliku keskuse olemasolu ja sellega hästi ühendatud tagamaa.
Maapiirkonnad muutuvad üha enam linnarahva teiseks koduks või kaugtöö tegemise paigaks. Kohapealse püsiva kogukonna hoidmiseks on vajalikud põllumajanduse, metsanduse ja töötlemisega seotud töökohad. Selliste töökohtade maapiirkondades püsimiseks kaitseme maaomanikke
põhjendamata tundmuspõhiste piirangute eest, tagades samal ajal tugeva teadmispõhise keskkonnakaitse.
Tugevate maakondadel põhinevate omavalitsuste loomiseks jätkame haldusreformi. Anname valdadele ja linnadele suurema vabaduse otsustada, kuidas ja millisel viisil kohaliku elu küsimusi lahendada. Praegused riigieelarvest omavalitsustele antavad sihtotstarbelised toetused muudame osaks omavalitsuste tulubaasist ja anname omavalitsusele rahade kasutuse üle täieliku otsustusõiguse.
Toetame avalike hüvede nagu kooli- ja lasteaiakohad, sotsiaalhoolekanne ja teiste teenuste pakkumisel suuremat paindlikkust ning nende delegeerimist era- ja kolmandale sektorile. Jätkame uute IT-lahenduste kasutuselevõttu ning paberivaba dokumendihalduse ja e-teenuste arendamist.
Nõudlik Eesti
Nõudlikkus kuulub põhjamaisesse väärtusruumi. Nõudlik inimene hoiab oma kodu korras ja ümbruskonna puhtana, teeb tööd kvaliteetselt ja tulemuslikult ning mõtleb homse peale ette. Niisamuti oleme nõudlikud oma riigi suhtes ja soovime, et riigivalitsemine oleks Eestis aus ja läbipaistev, meie koolid annaks lastele parima hariduse ning meie looduskeskkond säiliks puhta ja kaitstuna.
Eestis on riigivalitsemisel juurdunud vigadest hoidumise kultuur ehk harjumus tegeleda keeruliste probleemidega viimases järjekorras. Tegelikult teame kõik, et raskete otsuste edasilükkamisega ei lahenda ühtegi probleemi. Parempoolsed algatavad Eesti arenguks vajalikud reformid.
Tark rahvas
Parempoolsete eesmärk on tark rahvas, sest targad inimesed teevad teadlikke valikuid. Targas riigis peab teadus- ja arendustegevust vedama erasektor, mitte riik ning valitsus saab olla üksnes kaasrahastaja, mis eeldab pikaajalist kokkulepet ettevõtlusorganisatsioonidega.
Koolivõrgu planeerimisel lähtume põhimõttest, et kooli ainus eesmärk on anda meie lastele maksimaalselt hea haridus ja tagada sellega neile paremad võimalused edaspidiseks eluks. Mitte koolimajad, vaid kaasaegsed õppeplatvormid ja õpetajaameti atraktiivsus viivad parima eestikeelse koolihariduse igasse Eesti nurka ja mujalegi maailma. Õppekavad peame kohandama homse maailma vajadustele. Õpetajate järelkasvu tagamine eeldab ametis konkurentsivõimelist sissetulekut.
Kõrghariduse korraldus ja rahastamine vajab uut vaadet. Tasuta õppe võimaldamine kogu eestikeelse õppekava ulatuses ei ole mõjutanud juurdepääsu ülikooli- ja kutseharidusele, küll aga piirab koolide tegevust. Parempoolsed toetavad erarahastuse enamat kaasamist kõrgharidusse ning tasuta õppe asendamist kombineeritud süsteemiga, mille juurde kuuluvad erialapõhine riiklik tellimus, õppemaksud ning toimiv õppelaenu- ja stipendiumite süsteem. Selliselt kindlustame kõikidele soovijatele juurdepääsu kõrgharidusele ning suurendame õppijate enda motivatsiooni ja nõudlikkust õppe sisu ja õppekvaliteedi suhtes. Tehnoloogiateadlikkuse kasvu ergutamiseks toetame riikliku tellimusena tasuta teise kõrghariduse võimaldamist valitud reaal- ja insenerierialadel.
Teadusruum on rahvusvaheline, mistõttu suureneb inglise keele kasutamine ülikoolides õppe- ja teaduskeelena. Meie ei pea kohaseks eesti keele ja inglise keele kasutamise vastandamist. Usaldame Eesti teadlaskonda ja ülikoole, kelle ülesandeks on leida tasakaal eesti ja inglise keele kasutamisel ning seista hea eesti keele jätkuva arengu eest teadus- ja erialakeelena.
Reformid, mis vajavad tegemist
Riigihalduse reformi eesmärk on liikumine targa riigi mudelile. Otsuste aluseks targas riigis saavad andmed ja teadmised ning info ja teenused jõuavad inimesteni läbi automatiseeritud ja ühendatud süsteemide isikustatult – puudutagu see transporti, tervishoidu või taristut. Sellega kaasneb lausaliste toetuste lõpetamine ning avaliku sektori ülesannete delegeerimine tehnoloogiaid kasutavatele ettevõtjatele kõikjal, kus võimalik. Tulemuseks on avalike vahendite efektiivsem kasutus ja kokkuhoid.
Elukeskkonna reformi eesmärk on süsinikuneutraalne Eesti. Soodustame investeerimist uutesse tehnoloogiatesse ja taastuvenergia allikatesse, et pidurdada kliimamuutust ja inimtekkelist mõju. Maailm otsib lahendusi ja see annab meile võimalus. Rohetehnoloogia valdkonnas peame soodustama innovatsiooni ja tootearendust, mis aitab Eestil muutuda importijast eksportijaks.
Tervishoiureformi eesmärk on tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine rahvastiku vananemise tingimustes. Peame õigeks Haigekassa rahastuse suuremat avamist erasektorile ning teenusepakkujate vahelist konkurentsi, mis suurendab kuluefektiivsust. Omavastutuse suurendamine ning erakindlustuste osatähtsuse kasv muudab raviraha liikumise patsiendi-kesksemaks.
Energeetikas on meie prioriteet uute tootmisvõimsuste ehitamine Eestis. Toetame tuumaenergia kasutuselevõttu kui parimat realistlikku alternatiivi põlevkivienergiale. Taastuvenergia võimsuste rajamiseks ei ole vaja mitte jagada rahalisi toetusi, vaid lõpetada otsustamatus ehituslubade väljastamisel ja tõsta Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet. Huvirühmad tuleb ära kuulata ja langetada seejärel kaalutletud otsused. Otsustamatus on arengu pidur, mille kulu ühiskonnale on kordades suurem kui mõni ekslik otsus.
Korruptsioonile kehtib nulltolerants
Aeglane ja kohmakas asjaajamine ning läbipaistmatus otsustamisel vähendavad kodanike usaldust riigivõimu vastu. Usalduse ehitamiseks on vajalik üle vaadata riigi ülesanded ja keskenduda tähelepanu tuumikfunktsioonide täitmisele. Ebavajalikest ja vähese mõjuga tegevustest loobumine võimaldab kärpida riigisektori kulusid ning kiirendada suhtlust riigi ja inimese vahel.
Korruptiivse käitumise suhtes peab Eestis kehtima nulltolerants. Korruptsioon ja kaasaegne riik ei sobi kokku. E-riigi ideeks on kiirelt ja lihtsalt kasutatavad ning kõigi poolt jälgitavad ja kontrollitavad avalikud teenused. Kui soovime, et Eestit tuntaks maailmas kõige arenenumate e-teenuste poolest, siis peame hea seisma ka selle eest, et Eesti oleks maailmas kõige vähem korrumpeerunud riik.
