- ❌ Tasuta ühistransport
- ✅ Nõudluspõhine transport maapiirkondades
- ✅ Rohkem lennuühendusi
- ❌ Aeglane ja kallis andmeside
- ✅ Keskmise maakonna suurused omavalitsused
- ✅ Otsustusõigus kohalike rahade üle valdadele ja linnadele
Eesti sidumiseks Euroopa ja ülejäänud maailmaga vajame hästi toimivaid ühendusi. Kiirete ja töökindlate transpordi- ja internetiühenduste rajamine on samuti oluline selleks, et kaasaegne elukvaliteet oleks tagatud kõikjal Eestis ning meie maapiirkondades jätkuks areng.
MÕISTUSE HÄÄL LIIKUVUSES
LOOME LIIKUMISVABADUSE
Liikumisvabadus tähendab võimalust liikuda, olemata kammitsetud ühte transpordiliiki. Inimeste liikuvus ei tohiks olla takistatud seetõttu, et ainukene liikuvusvõimalus on auto või leibkonna kulutused liikuvusele on väga suured. Eesmärk peab olema nende kulude vähendamine läbi hea ühistranspordiühenduse.
KAOTAME TASUTA ÜHISTRANSPORDI
Kaotame tasuta ühistranspordi ja pakume sõidusoodustusi ainult neile, kes seda päriselt vajavad. Tasuta ühistransport pole ennast õigustanud ja moonutab turgu. Just seetõttu on meie transpordisektoril madal investeerimishuvi ja -võimekus. Omaosalus toob valdkonda lisaraha ning taastab turureeglid, kus teenus kujuneb kasutajate vajadustest lähtuvalt. See võimaldab korrastada transpordivõrgustiku nii omavalitsuse siseselt kui ka üle riigi.
PIIRKONDLIKKU ERIPÄRA ARVESTAVAD TRANSPORDIÜHENDUSED
Transpordiühendused nii riigi sees kui ka riigist välja peavad olema lihtsad, kiired ja mugavad. Kogu Eesti katmine ühetaolise transpordivõrgustikuga pole hajaasustuse tõttu mõistlik. Seetõttu toetame nutikaid ja innovatiivseid lahendusi.
Piirkondades, kus nõudlus püsiliinide vastu on väiksem, viime sisse paindliku nõudluspõhise transporditeenuse. Seevastu linnades juurutame pargi ja sõida süsteemi, mis eeldab rongiliikluse parandamist. Samamoodi tuleb leevendada piiranguid ettevõtlusele, et tekiks uusi innovaatilisi võimalusi maalt liikuma saamiseks.
Oluline on ka omavalitsuste ülene koostöö, näiteks läbi regiooniüleste transpordikeskuste ja ühetaoliste sõidusoodustuste, et ühistranspordiliinid sõidaksid täpselt sinna, kus inimestel ka tegelikult vaja on ja inimene ei peaks teenust kasutades halduspiire tajuma.
TARISTU KORDA JA JÕUKOHASEKS
Lähtume eesmärgist suunata reisi- ja kaubavoogude liikumist võimalikult jätkusuutlikult ja keskkonnasäästlikult. See tähendab paremat ühistranspordi korraldust, raudteede paremat kasutuselevõttu, aktiivse liikuvuse edendamist ja liikluskoormuse paremat juhtimist, et viia minimaalseks taristu tervikvajadus. Taristu planeerimisel tuleb säilitada mõõdutunne ehk arvestada pikaajalist tasuvust ja kaasnevaid ülalpidamiskulusid ning hoiduda üle jõu käiva taristu rajamisest.
Eesti piirkondade paremaks ühendamiseks toetame investeeringuid Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu ja Tartu-Riia rongiliiklusesse ning juba kokku lepitud Rail Balticu valmimist.
Maanteede arendamisel peame silmas liikluskoormuse vähendamise eesmärki ning toetame Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Tartu maanteede väljaehitamist.
Peame õigeks jätkata ettevalmistusi Tallinn-Helsinki tunneli rajamiseks, eeskätt pikaajaliselt jätkusuutliku rahastusmudeli leidmiseks.
ROHKEM MUGAVAID LENNUÜHENDUSI
Lennunduse arendamisel peame esmatähtsaks otseühenduste loomist nii Euroopa sõlmjaamadesse kui suurematesse ärikeskustesse.
Tallinna Lennujaam on lennuliikluse loomulik monopol. Lennujaama peamine eesmärk on võimalikult soodsate, rohkete ning kiirete ühenduste tagamine välismaailmaga. Selleks, et realiseerida Tallinna võimalus tõusta kõige atraktiivsemate ärilinnade esirinda, tuleb avad mugavate graafikutega otselennud suurematesse Euroopa ärikeskustesse. Parempoolsed toetavad selleks vastava ülesande andmist Tallinna Lennujaamale.
ERGUTAME UUTE TEHNOLOOGIATE KASUTUSELEVÕTTU
Kiirendame regulatsioonide kaasajastamist, et võimaldada Eestis arendada ja tavaelus kasutusele võtta uusi transporditehnoloogiaid. Näiteks drooniliiklus ning kaugjuhitavad ja isesõitvad sõidukid. Kujundades esimeste seas regulatiivse raamistiku uute tehnoloogiate toomiseks teedele, merele ja õhuruumi loome eeldused uue tööstusharu arengule Eestis.
PEATAME SIDETARISTU ALLAKÄIGU
Sidetaristu areng teeb Eestis vähikäiku. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on pidurdunud ja andmeside kiiruselt oleme Euroopas viimaste seas. Allakäigu peatamiseks tuleb vaadata üle avaliku ressursina jagatavate sageduslubade konkursside korraldus ja tingimused, et motiveerida sideettevõtteid investeerima ning samaaegselt tugevdada riigi võimekust oligopoolsete telekomiettevõtete üle järelevalve teostamisel.
MÕISTUSE HÄÄL REGIONAALPOLIITIKAS
KÄIVITAME HALDUSREFORMI TEISE ETAPI
Regionaalpoliitika ülesanne on tugevate regioonide kujundamine, mitte maa- ja linnaelu vastandamine. Elu edendamiseks maal on vajalik tugeva piirkondliku keskuse olemasolu ja sellega hästi ühendatud tagamaa. Selle elluviimiseks peavad piirkonnakeskus ja tagamaa olema ühtse juhtimise all ja piirkonna arengut tuleb planeerida tervikuna ja ühistest huvidest lähtuvalt. Piirkonnale olulisi otsuseid tuleb langetada kohapeal.
LOOME KESKMISE MAAKONNA SUURUSED OMAVALITSUSED
Tugev omavalitsus pakub elanikele rohkem ja kvaliteetseimaid teenuseid. Tugevate maakondadel põhinevate omavalitsuste loomiseks jätkame haldusreformi teist etappi. Anname valdadele ja linnadele suurema vabaduse otsustada, kuidas ja millisel viisil kohaliku elu küsimusi lahendada.
ANNAME VALDADELE OTSUSTUSÕIGUSE KÕIGI KOHALIKE RAHADE ÜLE
Selleks, et tekitada omavalitsustes suurem huvi oma inimeste sissetulekute kasvatamiseks, muudame omavalitsusele laekuva tulumaksu protsenti nii, et Tallinnast ja Tartust kaugemal asuvad ja seetõttu väiksema tulupotentsiaaliga omavalitsused saavad riigi tasandusfondi asemel omale senisest suurema osa tulumaksust. Nii pääseb enamik omavalitsusi töökohtade loomist mittemotiveerivast tasandusfondi sõltuvusest.
Riigieelarvest omavalitsustele jagatavad sihtotstarbelised toetused ehk “sildiga raha” muudame osaks omavalitsuste tulubaasist ja anname omavalitsusele rahade kasutuse üle täieliku otsustusõiguse.
TUGEVDAME JUHTIMISE KVALITEETI
Muudame kohaliku omavalitsuse allasutuste juhtide, näiteks koolijuhtide, töölepingud tähtajalisteks. Kehtestame ühe tooli reegli ehk lõpetame allasutuste juhtide kuulumise kohaliku omavalitsuse volikoku, et vähendada huvide konflikte.
