- ✅ Aktiivne koostöö NATO ja Euroopa liitlastega
- ❌ Ukraina kallutamine rahulepingule Venemaaga iga hinnaga
- ✅ Ukraina sõjapõgenike abistamine
- ❌ Venemaa kodanike hääleõigus kohalikel valimistel
- ✅ Riigikaitseõpe koolidesse
- ✅ Ukraina ja Moldova liitumine Euroopa Liiduga
Julgeolekuolukord Euroopa Liidu (EL), NATO ja Eesti välispiiril on muutunud. Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellele järgnenud sõjakuriteod tuletasid valusalt meelde, et kuni Venemaa eksisteerib impeeriumina, ei saa Euroopa ega teised venelaste naaberrahvad rahus elada. Eesti peab olema valmis pikaks konfliktiks, sest oht meie julgeolekule ei pruugi kaduda isegi Ukraina võidu korral.
MÕISTUSE HÄÄL JULGEOLEKUPOLIITIKAS
Piiririigi doktriin
Eesti välispoliitika peamine eesmärk on Vene impeeriumi lagundamine. Seda ka idee tasandil. Eesmärgi saavutamiseks on vaja lääneliitlaste toetust ning koostööd teiste Venemaa piiriäärsete riikidega. Piiririigina elamine tähendab, et meie jõupingutused kõikides eluvaldkondades peavad olema suunatud Eesti iseseisvuse ja julgeoleku kindlustamisele ning samas peab säilima uuendusmeelsus ja jätkuma nutikas areng jõukaks riigiks.
AKTIIVNE LIITLASPOLIITIKA
Eesti välispoliitika peab olema väärtuspõhine ja aktiivne, hoidma tugevat koostööd lääneliitlastega ning seisma saatusekaaslaste eest. Sõda Ukrainas käivitas läänes äratuskella ning Eesti ülesanne on tegutseda selle nimel, et äratuskell heliseks täpselt niikaua kui vaja.
Piiririigi kaitsepoliitika alusteks on Eesti sõjalise võimekuse kasvatamine NATO raames ning kogu ühiskonna kaasamine riigikaitsesse. Suhetes Põhjamaade ning enamuse Ida-Euroopa riikidega tuleb leida koostööformaat, mis toob piirkonna hääle iga kõrgetasemelise rahvusvahelise kohtumise laua taha.
EDUKAS PIIRIRIIK
Vene impeeriumi lagunemine võtab aega ning seniks peab Eesti leidma tee, kuidas elada kaitstuna agressori kõrval nii, et meile omased väärtused oleks kaitstud ning meie riik oleks turvaline paik nii eestlastele, kui ka külastamiseks a ja investeerimiseks.
Piiririigi tugevus on avalik debatt haavatavuste üle. Saame hakkama juhul, kui räägime asjadest nii nagu nad on, mitte olukorras, kus vaenlane teab rohkem kui keskmine eestlane.
TOETUS UKRAINALE KUNI VÕIDUNI JA SEALT EDASI
Eesti peab hoidma initsiatiivi Ukraina rahvusvahelisel toetamisel sõja võitmiseks ning riigi sõjajärgseks ülesehitamiseks. Lääneriigid ja Eesti koos nenega peab olema valmis tagama Ukraina sõjalise abistamise ja relvatarned kuni sõja lõpuni. Välispoliitikas seisame selle eest, et Ukraina survestamine enneaegsele rahule ei saavutaks Läänes kandepinda.
Lääneriikide ühine huvi on Ukraina sõjajärgne ülesehitamine, et riik muutuks iseseisvalt jätkusuutlikuks. Eesti võimalus on osaleda Ukraina majanduse ja taristu taastamisel, samuti oma kogemuse jagamisel õigusriigi ülesehitamiseks ja korruptsiooni ohjeldamiseks.
VENEMAA PEAB VASTUTAMA
Eesti peab aktiivselt tegutsema selleks, et panna Venemaa oma tegude eest vastutama. Sõjakurjategijad ja käsuandjad tuleb tuua rahvusvahelise tribunali ette. Venemaa peab heastama Ukraina majandusele tekitatud kahju ja maksma reparatsioone. Vene rahvas peab teadvustama toime pandud agressioone ja tunnetama vastutust.
Vaja on jätkata rahvusvahelist koostööd ja sõlmida uusi koalitsioone, et kärpida Venemaa sõjalisi ja majanduslikke võimekusi vähemalt seni, kuni eksisteerib Vene impeerium. Samuti peatada Venemaa esindajate osalemine igasugustes rahvusvahelistes organisatsioonides.
Vene impeeriumi lagunemine ja režiimimuutus on aeganõudvad protsessid. Eesti roll on selgitustöö lääneliitlaste suunal, et Venemaa naasmiseks rahvusvahelisele areenile aktsepteeritava partnerina tuleb seada oluline eeltingimus – selliste julgeolekutagatiste saamine, mis välistaks tulevikus mistahes Venemaalt lähtuvad rünnakud naaberriikide suunal.
SEOME EESTI LÄÄNEGA IGAL TASANDIL
Eesti peab poliitiliselt ja vaimselt käituma osana tuumikeuroopast. Lõimumine Euroopa ja lääneliitlastega ei saa piirduda ainult riiklikul tasandil koostööga, sama oluline on kultuurisidemete, teadus- ja haridusvaldkonna, vabaühenduste võrgustike ja majandussuhete arendamine Eesti ja liitlasriikide koostööpartnerite vahel, et Eesti kasvaks kodanikuühiskonna tasandil Läänega kokku. Oluline on hoida Eesti kui edumeelse riigi mainet maailmas.
MÕISTUSE HÄÄL RIIGIKAITSES
Riigikaitse vajab pikaajalist kokkulepet
Venemaast tulenev suurenenud julgeolekuoht sunnivad Eestit ümber hindama riigikaitse korraldust. Riskide maandamises on vastutus kogu ühiskonnal. Eestis napib kõikides valdkondades inimesi. Ainult riiklikust ressursist ei piisa ükskõik millise vähegi tõsisema kriisi korral, mistõttu tuleb rohkem kaasata kodanikuühiskonda ja erasektorit.
RIIGIKAITSE EI OLE POLIITILISE ÄRPLEMISE KOHT
Toetame erakondadeülese pikaajalise kokkuleppe sõlmimist riigikaitse tugevdamiseks ja kaitseinvesteeringute plaani kinnitamiseks.
Parempoolsed pooldavad sõjalise kaitse kulude kasvu vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine. Ka sisejulgeoleku valdkonna kulusid tuleb tõsta vähemalt 2% tasemeni SKP-st. Selle alla käivad ka elanikkonnakaitse kulud.
Kõikide kriiside, mille hulgas on ka sõda, lahendamise eelduseks on riigi kui terviku ja elutähtsate teenuste toimimine. Selleks peab iga ministeerium kavandama oma valdkonnas laia riigikaitse tegevused koos vastava finantseerimisega.
KAASAME ROHKEM INIMESI RIIGIKAITSESSE
Riigi julgeolek on üks tervik, mis koosneb turvalisusest, sisejulgeolekust ja riigikaitsest. Nii tuleb ka tulevaste tegevuste planeerimisel võtta arvesse lahutamatult kõik kolm.
Inimeste puuduse leevendamiseks tuleb muuta regulatsioone nii, et võimalikult palju täna sõjalisest riigikaitsest välja jäänud inimesi oleks haaratud laia riigikaitse tegevustesse läbi nende spetsiifiliste oskuste. Toetame asendusteenistuse ja naiste ajateenistuse laiendamist.
TOOME RIIGIKAITSEÕPPE KOOLIDESSE
Ka mittesõjalises riigikaitses tuleb kasutada reservjõu põhimõtet. Seame eesmärgiks, et Eestil oleks vähemalt 10 000 kodanikku mittesõjalise riigikaitse reservis.
Toetame riigikaitseõppe lisamist õppekavadesse kohustuliku õppeainena, kuid seda viisil, et baasteadmisi antakse lisaks sõjalisele riigikaitsele ka laiast riigikaitsest. Elanikkonnakaitse baasoskusi peavad teadma kõik Eesti elanikud. Siia alla käib ka meedia- ja desinformatsiooni teadlikkuse õpetamine koolis.
ARENDAME EESTI TOIMEKINDLUST
Eesti peab vajadusel olema valmis toimima ka saarena ning seda isegi siis, kui Soome ja Rootsi liituvad NATOga. See tähendab nii varude kui ka toimekindluse tagamist.
EESTI EI LUBA VIIENDAL KOLONNIL PEAD TÕSTA
Eesti on tunnistanud Venemaa terroristlikuks riigiks. Järjekindlalt on vaja piirata Venemaa võimalusi destabiliseerida Eesti ühiskonda. Usaldame Eesti julgeolekuametkondi ning tunnustame nende tulemuslikku tööd siseturvalisuse tagamisel.
Parempoolsed ei samasta venelasi ja terroristliku riigi kodanikke. Kedagi ei tohi diskrimineerida nende rahvuse pärast. Samas kodakondsuse valik on vabatahtlik. Terroristliku riigi kodanikel ei tohi olla valimisõigust kohaliku omavalitsuse valimistel ega õigust omada Eestis relvaluba. Terroristliku riigi kodanikud, kes rikuvad Eestis seadusi, tuleb saata riigist välja lihtsustatud korras.
MÕISTUSE HÄÄL VÄLISKOOSTÖÖS
Euroopa algab Eesti idapiirilt
Eesti on lahutamatu osa ülejäänud Euroopast, selle poliitikast ja väärtusruumist. Ainult sel moel tajutakse ja tuntakse meid turvalise piirkonnana, kuhu on julge tulla nii investoritel, talentidel kui ka turistidel.
TOETAME EUROOPA LIIDU EDASIST LAIENEMIST
EL idasuunaline laienemine peab jätkuma. Parempoolsed toetavad liitumisläbirääkimiste avamist Ukraina ja Moldovaga niipea, kui need riigid on täitnud vajalikud eeltingimused. Järeleandmisi tingimuste osas teha ei saa, sest tuleb tagada õigusriigi põhimõtete ja korruptsioonivastase võitluse juurdumine kõigis kandidaatriikides.
Parempoolsed leiavad, et EL laienemisel tuleb rangelt kinni pidada euroopaliku väärtusruumi põhimõtetest. Riikidega, kus puudub piisav poliitiline tahe või laialdane ühiskondlik surve Euroopa suunaliseks liikumiseks, tuleb liitumisläbirääkimised peatada. Üheks selliseks näiteks on Serbia.
HOIAME EESTI ERIPÄRA JA EELISEID
EL liikmena peab Eesti seisma selle eest, et reeglite ühtlustamisel ei kaoks meie konkurentsieelised. Parempoolsed toetavad Euroopa riikide omavahelist suuremat majanduslikku ja poliitilist koostööd, kuid meid ei vaimusta liigne „euro-usinus”.
EL tugevused on ühisturg, neli põhivabadust ning ühtne demokraatia ja õiguskorra standard. Liikmesriikidel peab olema võimalus säilitada oma eripära, administratiivne sekkumine igal elualal ainult lõhub Euroopa koostööd. Euroopa õiguse ülevõtmisel peame silmas Eesti vajadusi, eripärasid ja kultuuriruumi.
NATO ON EUROOPA JULGEOLEKUARHITEKTUURI NURGAKIVI
Parempoolsed ei toeta kaitsevaldkonnas paralleelsete struktuuride loomine NATO-le. Euroopa julgeolekuolukorrale ei tule kuidagi kasuks sõjalist võimekust puudutavate otsuste ega käsuahela hägustamine.
Peame meenutama Euroopa liikmesriikidele nende kohustust täita kõik NATO lepingutest tulenevad kaitseinvesteeringute kohustused ning panustada täiendavalt Venemaaga külgnevate riikide julgeolekusse ja kaitsekoostöösse. Eesti välispoliitilised pingutused peavad olema suunatud sellele, et saavutada Soome ja Rootsi kiire liitumine NATOga.
VÄLDIME HIINA MÕJUTUSTEGEVUST
Venemaast lähtuva otsese ohu kõrval tajume ka teiste totalitaarsete riikide, eeskätt Hiina globaalsetest ambitsioonidest tingitud julgeolekuriskide kasvu. Eesti peab hoiduma osalemisest Hiina pakutavates ühekülgsetes koostöövormides, selle asemel tuleb keskenduda Euroopa ühtse Hiina-poliitika kujundamisele ning teha koostööd Ameerika Ühendriikidega.
Totalitaarsetes ja autoritaarsetes riikides puudub ettevõtlusvabadus. Oluline on vältida sõltuvust Hiina päritolu tehnoloogiatest ja kapitalist. Ärisuhete arendamine ebademokraatlike riikidega sisaldab alati kõrgendatud riski ning selleks ei peaks kasutama avaikke vahendeid.
EUROOPA PIIRID PEAVAD PIDAMA
Poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus EL naabruses kasvab ja peame olema valmis suurenevaks rändesurveks. Euroopal on mõistlikum lahendada rändekriise väljaspool EL territooriumi. Parempoolsete arvates tuleb panustada EL välispiiride kaitsesse ning tõkestada migrantide ja pagulaste smuugeldamist korraldavate kuritegelike kartellide tegevust nende transiitriikides ja lähteriikides. Selleks on vaja suurendada koostööd EL liikmesriikide vahel erinevatel tasemetel ja EL agentuuridega nagu FRONTEX ja EASO.
Eesti peab rändekriisideks valmis olema ning me tunnustame meie julgeolekuasutuste senist head tööd. Eesti peab jätkama idapiiri valvetaristu väljaehitamist ning valve tugevdamist.
JÄTKAME UKRAINA PÕGENIKE ABISTAMIST
Eesti kohus on jätkata Ukraina sõjapõgenike abistamist ning soovijatele varjupaiga pakkumist. Peame valmistuma ka selleks, et paljud neist soovivad siduda oma elu pikemalt või alatiseks Eestiga. Selleks koostame mõtestatud ja metoodilise tegevuskava, aitame ukrainlastel selgeks õppida eesti keele ning leida rakenduse Eesti ühiskonnas. Meist endist sõltub ka see, kas koju tagasi pöörduvatest sõjapõgenikest võrsuvad tulevased Eesti sõbrad ja saadikud.
ARENGUABI EESTI HUVIDE TEENISTUSSE
Eesti peab jätkama rahvusvahelist arengukoosööd, mis on ühtmoodi kasulik nii Eestile kui ka partnerriigile. Arenguabi ja humanitaarabi andmisel tuleb lähtuda järgnevast. Kriisiabi tuleb pakkuda humanitaarkatastroofide ja loodusõnnetuste korral kõikjal maailmas. Prioriteediks seame Eesti kogemuse ja otsese abi pakkumise Venemaa lähipiirkonnas elavatele rahvastele, et siduda neid läänega ja aidata kaasa Vene impeeriumi lagundamisele.
VENEMAA KURITEOD EUROOPA TEADVUSSE
Eesti peab aktiivselt tegelema nii enda kui Euroopa rahvaste inforuumi ja ajaloolise mäluga. Koostöös teiste endiste idabloki riikidega tuleb seista selle eest, et teadmine Vene imperialismist ja massirepressioonidest jõuaks lääne ühiskondade teadvusse ja kooliprogrammidesse. Selleks algatame Euroopa-ülese haridus- ja teavitusprogrammi loomise.
INFOSÕJA RELVAD EETRIST MAHA
EL ei tohi lubada sõnavabaduse kuritarvitamist totalitaasete ja autokraatlike riikide poolt. Venemaa, Hiina ja sarnaste režiimide propagandakanaleid tuleb käsitleda infosõja relvadena ning need tuleb eetrist eemaldada. Selliste riikide Euroopas elavate diasporaade väljatoomiseks nende režiimide kontrollitud inforuumist on mõistlik asutada EL ühtne ringhääling teabe edastamiseks nende rahvaste emakeeltes.
LOE LISAKS MEIE SEISUKOHTI JULGEOLEKUPOLIITIKAS:
- Lavly Perling: NATO uks on Ukrainale pärani, aga sisenemine võtab aega
- Tõnis Kons: Euroopa probleem number üks on täna Olaf Scholz
