Parempoolsete kohaliku poliitika aluspõhimõtted
Parempoolsete eesmärk on vaba, jõukas ja eestimeelne ühiskond. Täna liigub Eesti vastupidises suunas: majandus kahaneb ja inimesed jäävad vaesemaks; piirangud ja ettekirjutused pidurdavad arengut; inimesi usaldatakse üha vähem nende endi elu puudutavate valikute tegemisel. See on vale suund.
Eesti vajab pööret. Parempööret. Eesti korda tegemisega saab igaüks alustada enda kodukohas. Parempoolsed on ettevõtlike inimeste erakond. Usume, et iga vastutustundlik inimene hoolib oma kodukohast ja on valmis ise panustama.
Parempoolsed osalevad oma nimekirjadega kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel üle Eesti. Kutsume meiega liituma kõiki, kes jagavad parempoolset maailmavaadet ja soovivad osaleda enda kodulinna või -valla omavalitsuse töös, et seista jõukuse kasvu, vabadusi ja arengut soosiva poliitika eest.
Tugevad omavalitsused
Parempoolsete eesmärk on tugevad ja hästi juhitud omavalitsused, kuhu soovivad tulla elanikud ja ettevõtjad, et luua sinna omale kodu või uus ettevõte ja töökohad. Tugevad ja arenevad on need omavalitsused, kus:
– Rahaasjad on korras. Omavalitsuse iseseisvuse ja arengu kindlustab selge ja tasakaalus eelarve ning arukalt planeeritud investeeringud.
– Kasvab elanike jõukus ja koos sellega omavalitsuse tulubaas. Kvaliteetseid ja kaasaegseid teenuseid suudab tagada ainult oma valikutes vaba ja majanduslikult edukas omavalitsus.
– Haldusreform on sisuliselt lõpule viidud. Väiksemate omavalitsuste ühinemisele peab järgnema teenuste kaasajastamine, et kvaliteet paraneks.
– Juhtidel on ambitsiooni. Kaasaegne elu koondub ümber suurte tõmbekeskuste, mis konkureerivad rahvusvaheliselt talentidele, turistidele ja kapitalile. Eesti võtmekeskused on Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva, mille juhtimise kvaliteet määrab ka arengut Hiiumaast Võrumaani. Nendel linnadel peab olema ambitsiooni võistelda Varssavi, Stockholmi ja Berliiniga.
Rohkem ettevõtlust ja töökohti
Parempoolsete eesmärk on Eesti, mis ei ole Euroopa ääremaa ja kus ei ole äärealasid. Ääremaastumise vastu ei aita mitte sotsialistide pakutav “robinhoodilik” jõukuse ümbersuunamine ühest piirkonnast teise, vaid töökohtade, ettevõtluse ja kaasaegsete ühenduste kättesaadavus kõikjal Eestis.
– Omavalitsusel peab olema kasvutahe. Iga omavalitsusjuht peab oskama vastata küsimusele, milliseks ettevõtluseks on tema piirkond parim paik. Linnad ja vallad peavad tegema ise aktiivset tööd investeeringute meelitamiseks.
– Igale piirkonnale oma suurinvesteering. Iga elujõuline omavalitsus peab tahtma konkureerida selle nimel, et järgmine miljardine investeering tahaks tulla just nende piirkonda. Eestis on küllalt ruumi jõukust loovale suurtööstusele ja maaettevõtlusele, “mitte minu tagahoovis” kampaaniatele aga mitte.
– Juurdepääs kapitalile teeb maapiirkonnad jõukaks. Kapitaliturgu tuleb kujundada selliselt, et pangad ja teised kapitalipakkujad on motiveeritud finantseerima investeeringuid ja kinnisvara väljaspool suurlinnu.
Kiired ja mugavad ühendused
Parempoolsed seisavad selle eest, et Eesti oleks tervikuna kaasaegne ja maailmale avatud riik. Selleks peavad ühendused nii riigi sees kui ka riigist välja olema lihtsad, kiired ja mugavad. Eesti ühtlase piirkondliku arengu tagamiseks on vaja:
– Kiireid ja toimivaid ühendusi eeskätt peamiste sõlmkeskuste vahel. Kogu Eesti katmine ühetaolise transpordivõrgustikuga pole hajaasustuse tõttu mõistlik. Väiksema nõudlusega piirkondades on mõistlik rakendada nõudluspõhist transporditeenust. “Tasuta ühistransporti” pole olemas.
– Konkurentsivõimelise hinnaga energiavõimsusi. Kaasaegne tootmine on energiamahukas. Tehnoloogilises konkurentsis saavutavad edu need riigid ja piirkonnad, kus on tagatud uute energiavõimsuste kiire väljaehitamine.
– Uutel tehnoloogiatel põhinevaid kiireid sideühendusi. Eesti ei tohi olla kõige aeglasema ja kallima internetiga Euroopa Liidu riik. Kaablite maasse kaevamise asemel tuleb eelistada uusi võrgutehnoloogiaid.
Usaldame kohalikke inimesi
Kohalikku elu mõjutavad otsused peavad sündima seal, kus nende mõju kõige selgemalt tuntakse. Parempoolsed seisavad vastu võimu ja otsustamise koondamisele keskvalitsuse ametkonna kätte. Kus võimalik, tuleb kohalikku elu puudutavate küsimuste korraldamine anda pigem kogukondadele.
– Vähem ettekirjutusi. Parempoolsete hinnangul peab keskvalitsuse sekkumine kohalikku ellu vähenema ja omavalitsuste otsustusõigus koos vastutusega kasvama.
– Vähem sildiga raha. Omavalitsustele tuleb jätta õigus ise otsustada, kuhu enda eelarvest raha investeerida ja kuidas teenuste pakkumist korraldada.
– Tugev kogukond kriisiolukordades. Omavalitsuse võimuses on tugevdada kogukonna kaitsetahet ja vastupanuvõimet kriisides. See tähendab ettevalmistust ja valmisolekut, kogukonna kaasamist ja teavitamist.
– Kliimamuutustega kohanemine. Muutuv kliima nõuab meilt läbimõeldud kohanemispoliitikat, et suurendada ühiskonna ja ökosüsteemide valmisolekut. Omavalitsustel on vaja mõelda inimeste elukeskkonnale ning arvestada linnade ja taristu ehitamisel ja renoveerimisel kliimamuutuste mõjuga.
Hea haridus igast koolist
Maailmatasemel haridus on Eesti edulugu ja visiitkaart. Parempoolsete hinnangul tuleb selle eduloo jätkamiseks kokku leppida, et koolivõrgu planeerimisel lähtume vaid ühest – anda meie lastele maailma parim haridus.
– Otsustab koolipidaja, mitte ministeerium. Vabadus ja vastutus kvaliteetse hariduse tagamise eest, sealhulgas haridusvõrgu kujundamise ja ülalpidamise eest peab jääma iga omavalitsuse enda otsustada.
– Haridusleppe sõlmib õpetajaga koolijuht. Hea hariduse pakkumise eelduseks on tugevad koolipidajad ja motiveeritud koolijuhid. Peame õigeks anda õpetajate töötasu üle otsustamine koolijuhile, kes tunneb oma meeskonda ja kooli vajadusi kõige paremini.
– Eesti keel ja meel koolidesse. Toetame otsustavalt ja jõuliselt Eesti koolides täielikku üleminekut eestikeelsele õppele.
– Tehnoloogia toob tippõpetaja külakooli. Hariduses tuleb investeerida ühendustesse ja kaasaegsetesse õppeplatvormidesse, et teha parim eestikeelne kooliharidus kättesaadavaks igas Eesti nurgas ja üle maailma.
Kiire asjaajamine ja vähem bürokraatiat
Parempoolsete eesmärk on vähendada kohalikku elu puudutavate regulatsioonide arvu, et vabastada nii kodanikud kui ametnikud ebamõistlikust bürokraatiast. Asjaajamine omavalitsusega suhtlemisel olgu kiire ja põhjendamatute viivitusteta.
– Bürokraatia kägistab. Asjaajamine ametkondades on muutunud üle mõistuse kurnavaks. Regulatsioonide arvu tuleb jõuliselt vähendada, et anda inimestele ja ettevõtjatele vabadus tegutseda ja uut väärtust luua. Ametniku ülesanne on olla lahenduste pakkuja, kes aitab ideid ellu viia.
– Lühemad tähtajad ja kiirem areng. Inimeste kaasamiseks tuleb avalikud teenused ja menetlused muuta reaalajas jälgitavaks sarnaselt postipaki teekonnaga. Ruumiliste planeeringute menetlemine ning ehitus- ja kasutuslubade andmine peab toimuma palju kiiremini ja vähemate normidega.
– Aus konkurents. Omavalitsus ja riik ei tohi turgu moonutada ega pakkuda ettevõtjale kõlvatut konkurentsi. Parempoolsed seisavad selle eest, et panna piir riigikapitalismi vohamisele ka kohalikul tasandil ning lõpetada olukord, kus palgarallit veab avalik sektor.
Korras kodukoht
Eestlastele on loomuomane hoida koduümbrus hoolitsetuna. Vastutus koduümbruse korrashoiu eest lasub igal elanikul ja algab enda koduhoovist. Samuti peab omavalitsus seisma selle eest, et avalikus ruumis valitseb puhtus ja kord.
– Korras ja turvaline linnaruum. Parempoolsed toetavad rohelust linnaruumis, mis tähendab hooldatud parke ja korras haljastust. Elurikkuse loosungi all korratuse loomine soodustab hoolimatust ja vähendab turvatunnet.
– Kaasaegne linn on alati avatud. Parempoolsed ei pea õigeks ülepingutatud piiranguid meelelahutusele, mis suretavad välja elu linnasüdames.
– Omanik hoiab ümbruskonna parimas korras. Ümbruskond on alati parimas korras siis, kui eraomanik nii enda vara kui ümbritseva eest hoolt kannab. Ent korda tehtud ja avalikus kasutuses olev eraomand ei saa muutuda ühiskondlikuks omandiks. Kõik eraomandile avalikes huvides seatavad piirangud tuleb kohe ja õiglaselt hüvitada.
Aitame neid, kes tõesti abi vajavad
Parempoolsed seisavad selle eest, et töötamine ja ettevõtlusega tegelemine oleks alati tasuvam kui toetustest elatumine. Sotsiaalabi ja -toetused peavad olema eranditult vajaduspõhised ning toetustest elatumist kui eluviisi ei tohi lubada.
– Julgus teha valikuid. Sotsiaalteenuste pakkumisel peavad omavalitsused teadvustama, et kõige jaoks raha ei jätku. Prioritiseerida tuleb teenuseid, mis on kriitilised abivajaja elule, tervisele ja toimetulekule, ja loobuda teenustest, mille lisandväärtus on väike või mida kasutatakse vähe.
– Helikopteriraha asemel sihitud tugi. Parempoolsed peavad õigeks kõikide lausaliste toetuste maksmise lõpetamist. Omavalitsus on inimesele lähedal ja on suuteline hindama, kas üldse ja millist abi inimene tegelikult vajab. Lausaliste toetuste jagamise asemel olgu omavalitsusel õigus otsustada inimesele sihitud abi andmine.
– Isiklik vastutus oma tervise eest. Omavalitsuse võimuses on luua elanikele võimalused tervislike eluviiside harrastamiseks kogu elukaare vältel.
Aktiivne ja kultuurne kogukond
Eesti eri piirkondade kogukondlik identiteet ja kultuurielu traditsioon on nii tugev, kui on kohalike eestvedajate tahe ja pealehakkamine. Parempoolsed toetavad isemajandavat Eesti kultuuri ja loomemajandust.
– Loomemajandus toob tulu. Kultuurielu elujõulisus omavalitsuses sõltub sellest, kui palju tegutseb kohapeal loomemajanduse ettevõtteid ja eestvedajaid. Iga kultuuri- ja spordiüritus toob piirkonda uusi külastajaid ning tulu kogukonnale.
– Innukad eestvedajad, mitte betoon. Mõistlik omavalitsus väldib emotsionaalseid investeeringuid sellistesse objektidesse, mis võivad tulevikus jääda ilmselgelt alakasutatuks ja toovad endaga kaasa püsikulude koorma.
Hoiame eesti keelt ja meelt. Eestis on üks ja ainus riigikeel – eesti keel. Parempoolsete hinnangul on aeg lõpetada vene keele kasutamine avalikus ruumis teise ametliku keelena. Eesti keele ja meele hoidmine on meie hariduse, kultuuri ja julgeoleku vundament.
