KIIRE MAJANDUSKASV

Eesti majanduse hetkeolukord kirjeldab ütlus: mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii. Euroopa riikide võrdluses on Eesti majanduskasvu väljavaade üks nõrgemaid ning seda mitte üksnes hiljutiste kriiside tõttu. Eesti majandus vajab uut käivitamist. Muutuvas maailmas võidab see, kes liigub kiiremini ja jõuab teistest ette. Mitmed edukad väikeriigid nagu Iirimaa, Iisrael ja Singapur on tõestanud, et õigeid valikuid tehes võib lühikese ajaga saavutada kiire arenguhüppe ning tõusta maailmas kõrgelt arenenud ning jõukate riikide esiritta. See peab olema ka Eesti tee.

MÕISTUSE HÄÄL MAJANDUSPOLIITIKAS

EUROOPA KIIREIMA KASVUGA MAJANDUS

Parempoolsete eesmärk on Eesti majanduse pikaajaline ja Euroopa kiireim kasv. Selle saavutamiseks kujundame ettevõtluskeskkonda, mis soodustab innovatsioonil ja ekspordil põhinevate ettevõtete ja töökohtade arvu massilist kasvu Eestis.

KASVU VEAVAD TEHNOLOOGIASEKTOR JA EKSPORT

Eesti majanduse jätkusuutliku kasvu võiduvalem on teadmisi, teenuseid ja tehnoloogiat kõrge marginaaliga eksportivad ettevõtted. Globaalses konkurentsis läbi löömiseks peab Eesti valima eelisarendatavad valdkonnad, milles meil on eeldused saada maailma parimaks. Majanduspoliitika kujundamisel võtame eesmärgiks hoogustada teaduspõhisele innovatsioonile toetuva ekspordi kasvu suurusjärgus 10% aastas.

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE RAHASTUSE KASV 

Kiire majanduskasvu käivitamiseks peab Eesti jõuliselt suurendama teaduse rahastamist ja investeeringuid teaduspõhisesse innovatsiooni. Sõlmime riigi ja ettevõtlusorganisatsioonide vahelise kokkuleppe, et üheskoos investeeritakse teadus- ja arendustegevusse vähemalt 3% SKP-st. Esialgu peab riik panustama suurema osakaaluga, kuni ettevõtted saavad investeeringutes innovatsiooni jalad alla. 

SEOME ÜLIKOOLIDE RAHASTUSE TEADMUSSIIRDEGA

Teadmussiire eeldab ülikoolide tihedamat koostööd ettevõtetega ning suuremat ja aktiivsemat osalemist uute toodete ja tehnoloogiate välja töötamises. Seome ülikoolide riikliku rahastuse ja tellimuse ülikoolide võimega tegeleda teadmus- ja tehnoloogilise siirdega. Perspektiivis suurendab see ülikoolide võimekust, omatulu ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Kõrghariduse rahastamine peab olema vähemalt 1,5% SKP-st, millest riik peab rahastama 80% ehk 1,2% SKP-st. Riigi panus on selle mudeli kohaselt täna peaaegu täidetud, järele aitamist vajab eraraha kaasamine. Loe eraraha kaasamisest kõrgharidusse lähemalt Parempoolsete valimisprogrammi peatükist TARK RAHVAS.

MUUDAME UURINGUTE RAHASTAMISE EESMÄRGIPÕHISEKS

Võtame eesmärgiks teaduspõhiste innovatsioonide kasumlikkuse ja käibe kasvu ning lepime kokku konkreetsed mõõdikud. Riik peaks rahastama ainult selliseid rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste projekte, millega saavutatakse kuni kolme aastaga töötaja kohta  lisandväärtuseks vähemalt 18–20% ja müügitulu kasv töötaja kohta vähemalt 15%. 

AITAME TÖÖJÕU TOOTLIKKUSE KASVULE

Innovatsioonile panustame parandab mahajäämust tööjõu tootlikkuses.Peame kohanema konkurentsiks Euroopa kõige tootlikumate riikidega. Võtame eesmärgiks tõsta Eesti tööjõu tootlikkus 2030. aastaks 100 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. 

SOODUSTAME TARKA RÄNNET

Kasvueesmärkide saavutamiseks vajab Eesti targa tööjõu abi. Mitte ainult kõrgepalgalisi tippspetsialiste, vaid ka oskustöölisi. Aitame aktiivse ja avatud poliitikaga ettevõtetel ja ülikoolidel tuua Eestisse teadlasi, tehnolooge, insenere ja teisi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, et tagada ettevõtluse ja arenduskeskuste kasvuks vajalik töötajate juurdekasv. 

ROHKEM PEAKONTOREID JA ARENDUSKESKUSI

Loome toetava keskkonna tehnoloogiaettevõtete peakontorite ja arenduskeskuste arvu kasvuks ja nende püsimiseks Eestis. Toetame arenduskeskuste arvu kasvu taristuga, mis köidab globaalseid ettevõtteid Eestis arenduskeskusi looma ja kasvatama. Hoolitseme Eesti tuntuse ja hea maine eest. 

MUUDAME EESTI ERAKAPITALI SÕLMRIIGIKS

Kasvuettevõtete, peakontorite ja arenduskeskuste arvukuse kiireks kasvuks tuleb hõlbustada nende juurdepääsu kapitalile. Parempoolsed peavad vajalikuks kujundada meie õigusruum ja maksukeskkond atraktiivseks investeerimisühingute avamiseks ja hoidmiseks Eestis. Võtame eesmärgiks meelitada Eestisse globaalsete erakapitali ja riskikapitali ettevõtete harukontorid,  mis muudaks meid piirkondlikuks erakapitali sõlmriigiks.

MÕISTUSE HÄÄL ETTEVÕTLUSPOLIITIKAS

KASVU TOETAV ETTEVÕTLUSKESKKOND

Eesti ettevõtluskeskkond vajab arenguhüppeks õiguskindlust, väheseid piiranguid, kiiret asjaajamist ning häid ühendusi. Hoiame Eesti ettevõtluspiirangutest prii!

ARENDAME KOHALIKKU KAPITALITURGU

Ettevõtete finantseerimine on Eestis ülekaalukalt panganduskeskne. Parempoolsed peavad oluliseks parandada erinevate pangaväliste kapitaliliikide kättesaadavust ning arendada kohalikku kapitaliturgu. Selleks peab riik näitama eeskuju riigiettevõtete võlakirjade ja aktsiate pakkumisega. Kui riigile kuuluvad ettevõtted noteerivad oma võlakirjad börsil väljaspool Eestit, tuleb need ühtlasi noteerida ka Eestis.

TOETUSTE ASEMEL INVESTEERINGUD

Enamasti ei vaja ettevõtted mitte toetusi, vaid juurdepääsu kapitalile. EL-i liikmesriigina oleme osa ühisturust ning kasutame ära euroliidu finantsvahendid. Täiendavalt eurorahale peaks toetusi jagama üksnes erijuhtudel. Otsetoetuste maksmise asemel toetavad Parempoolsed riigi panust kapitalituru arengusse läbi erinevate laenu- ja omakapitalitoodete pakkumise, kus riik on kaas- või tuumikinvestoriks otseinvesteeringuid tegevates fondides. 

KAITSEME VÄIKEOSANIKE ÕIGUSI

Investeerimiskindluse parandamiseks vaatame üle väikeosanike puudutavad regulatsioonid ning anname väikeosanikele paremad võmalused ettevõtte käekäiguga kursis olemiseks.

KÄRBIME RIIGIKAPITALISMI TIIBU 

Avalik sektor ei pea tegelema ettevõtlusega ega konkureerima ettevõtjatega. Seal kus teenust saab osta turult, tuleb seda osta turult, mitte ise teenust arendada ja pakkuda.

JÄTKAME ERASTAMIST

Vähendame riigi otsest osalust äritegevuses läbi ettevõtete erastamise ning börsile viimise. Mitte-strateegilised riigiettevõtted, näiteks Eesti Loto, Eesti Post, Levira, Operail ja Nordic Aviation Group tuleb täielikult erastada. Riigi ainuomandisse jääksid üksnes strateegilise tähtsusega ja taristuettevõtted. Eleringi ja Eesti Energia puhul viime suurema läbipaistvuse tagamiseks nende ettevõtete vähemusosalused börsile. 

SOOSIME VARAJÕUKUSE KASVU

Sissetulekud on Eestis kiirelt kasvanud ja viinud meid Euroopas keskmike sekka, kuid varajõukuselt oleme endiselt mahajäänud riik. Seetõttu on oluline soodustada inimeste pikaajalise säästmise ja investeerimise harjumusi. Lisame koolide õppekavasse kohustusliku õppeainena rahatarkuse kursuse. Algatame õppekavade ülevaatamise, et teoreetiliste arvutuste ja ülesannete asemel suudaksid õpilased siduda õpitavat nii enda finantskäitumise kui reaalselt majanduses toimuvaga.

PÕLLUMAJANDUS VAJAB JULGEOLEKUT

Parempoolsete põllumajanduspoliitika lähtub põhimõttest, et Eesti toidutootjad on osa julgeolekupoliitikast, sest nende ülesanne on meie varustamine toiduga. Põllumajandussektori tugevuse määrab ekspordivõimekus ning selleks tuleb tagada võrdsed tingimused konkurentsis EL ühisturul. Vähendame ebamõistlikke piiranguid ja bürokraatiat, et ettevõtjad saaks keskenduda oma põhitegevusele.

KÄIVITAME TÖÖSTUSSEKTORI TÄIEND- JA ÜMBERÕPPE

Töötlev tööstus on kõige enam lisaväärtust loov sektor Eestis. Tööstussektori põhilised probleemid on kvalifitseeritud tööjõu puudus ning innovatsiooni, tootearenduse ja digitaliseerimise alarakendatus. Parempoolsete tööjõu- ja targa majanduse poliitika tagab, et sektor saab uue hoo. Käivitame laialdased tööstussektori ümber- ja täiendõppe programmid ning loome nõustamismeetmed kestliku arengu saavutamiseks.

Jätkame tööstussektori digitaliseerimise ja automatiseerimise toetamist.

MÕISTUSE HÄÄL LOOMEMAJANDUSES

KULTUURIS JA LOOMINGUS ROHKEM ISEMAJANDUST

Kuigi me ei ole suured rahvaarvult, peame saama suureks vaimult. Eesti kultuur vajab säilitamist ja uuenduslikku arendamist. Toetame isemajandavat Eesti kultuuri ja loomemajandust. 

AITAME LOOMEMAJANDUSEL KASVADA

Parempoolsed toetavad Eesti loomesektori iseseisvat arengut eesmärgiga tõsta loomemajanduse osakaal SKT-st praeguselt 3%-lt 4%-ni. Lihtsustame kultuuris eraraha kaasamise, et sektoris tekiks rohkem iduettevõtteid ning rahvusvahelistumise perspektiiv.

ASUTAME LOOMESEKTORI KIIRENDI

Eesti peab pöörama oma palge innovatsiooni poole igal alal. Loomingu isemajandav ja ekspordile suunatud võimekus on suur,  kui soodustame kultuurivaldkonna iseseisvust ja vähendame loovisikute ja organisatsioonide sõltuvust riiklikest toetustest. Asutame EASi ja Kredexi ühendasutuse juurde loomemajanduse kiirendi ning käibekapitali laenugarantii valdkonnale. 

LÕPETAME KULTUURIVALDKONNA TOETUSTE KILLUSTAMISE

Kultuurivaldkonna riiklikul rahastamisel väldime killustumist, mis on mitmes kultuurivaldkonnas tekitanud ülepakkumise nii haridustellimuses kui tegevustoetustes. Lõpetame lausalise raha jagamise. Lepime koostöös loomeliitudega kokku, mida väikese riigi piiratud ressurssidega toetame  ja millises mahus. Kaotame ära kultuuritöötaja miinimumpalga. See on oma aja ära elanud, ei vasta turuolukorrale, põhjustab palgalõhe riiklike kultuuritöötajate ja kohalike omavalistuste kultuuritöötajate vahel ning seab oma ala tipud teiste töötajatega ebaõiglaselt samale tasemele.

ÜHENDAME KULTUURIVALDKONNA TOETUSASUTUSED

Ühendame üksteise tegevust dubleerivad toetusasutused Kultuurkapitali ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse ning aitame need asutused välja pealinnakesksusest, et tagada konkurentsivõimelise omakultuuri areng kõikjal Eestis. 

LOE LISAKS MEIE SEISUKOHTI MAJANDUSPOLIITIKAS:

• Mait Raava ja Tauno Õunapuu: Kuidas Eesti vaesusest välja tuua?
• Mait Raava: Jõukaks saamiseks vajame me vaat neid spetsialiste!

LOE LISAKS MEIE SEISUKOHTI ETTEVÕTLUSPOLIITIKAS:

• Andrus Kaarelson: Aitab arrogantsist! Siit viib edasi ainult dialoog ettevõtjatega!
• Siim Kiisler: Miks peab riik korraldama lotot? Aeg ettevõtted erastada!
• Raul Ennus: õppides ujuma andmeookeanis

LOE LISAKS MEIE SEISUKOHTI LOOMEMAJANDUSES:

• Arne Merilai: Haridus ja kultuur ei pea olema vasakpoolne mugavusprojekt