Parempoolsete eesmärk on tervishoid, kus inimene saab abi õigel ajal, sõltumata oma elukohast või sissetulekust. Eesti tervishoid peab olema korraga inimkeskne, kvaliteetne ja rahaliselt jätkusuutlik.
Tänane süsteem ei suuda seda enam ilma muutusteta tagada. Eesti tervishoiu rahastusmudel on jõudnud piirini, kus senisel kujul jätkata ei ole võimalik. Tööealisi maksumaksjaid jääb vähemaks, samal ajal kui vananev elanikkond vajab üha rohkem ja kallimat arstiabi. Demograafilised muutused, aeglane majanduskasv ja kasvavad julgeolekuriskid suurendavad survet süsteemile veelgi.
Probleemi ei lahenda lihtsalt rohkem raha samasse süsteemi juurde suunamine. Eesti tervishoid vajab muutust selles, kuidas raha kasutatakse, kuidas teenuseid korraldatakse ja milline on patsiendi roll süsteemis.
Parempoolsed usuvad, et Eesti tervishoidu on võimalik tugevdada ilma maksukoormust kasvatamata. Raha tuleb tervishoidu lõpuks alati inimeste taskust. Küsimus on selles, kas seda kogutakse läbi kõrgemate maksude või kasutatakse olemasolevat raha targemini ja läbipaistvamalt.
Praeguses süsteemis liigub raha suures osas anonüümselt: riik kogub selle kokku ja jagab laiali, kuid patsiendil puudub ülevaade ravi tegelikust maksumusest ning võimalus teha teadlikke valikuid. Kui inimene ei näe teenuse hinda ega oma rolli süsteemis, puudub ka loomulik survekulude kontrollimiseks ja teenuste parandamiseks.
Seetõttu peame oluliseks mõõdukat ja selgete reeglitega omaosalust, suuremat hinnaläbipaistvust ning patsiendi suuremat otsustusõigust. Omaosaluse eesmärk ei ole inimest rohkem koormata, vaid muuta süsteem ausamaks, vastutustundlikumaks ja jätkusuutlikumaks. Vajalik arstiabi peab jääma kõigile kättesaadavaks ning kaitstud peavad olema lapsed, eakad ja krooniliste haigustega inimesed.
Parempoolsete eesmärk ei ole lõhkuda solidaarsel põhimõttel toimivat tervishoidu, vaid muuta see tugevamaks. Solidaarsus tähendab Parempoolsete jaoks seda, et keegi ei jää vajalikust ravist ilma, mitte seda, et kõik teenused on kõigile tasuta ja süsteem ignoreerib tegelikke kulusid, vastutust ja vajadust muutusteks.
Parempoolsete tervishoiu põhieesmärgid
1.
Inimene saab ravi kiiremini
Ravijärjekorrad peavad lühenema ja inimene ei tohi jääda ootama teadmatuses, kas ja millal ta lõpuks abi saab. Vajalik ravi peab jõudma inimeseni õigel ajal, mitte alles siis, kui tervisemure on muutunud tõsiseks või krooniliseks probleemiks.
Raha peab liikuma sinna, kus abi on inimese jaoks kiiremini ja paremini kättesaadav. Patsient peab saama valida teenust nii avalikust kui ka erasektorist, et süsteem ei hoiaks inimest kunstlikult ühe ülekoormatud süsteemi järjekorras.
2.
Patsient ei pea tervishoiusüsteemis ekslema
Esmatasandi tervishoid peab toimima ühe tervikliku võrgustikuna, kus inimene saab kiiresti aru, kas tema murega tuleb pöörduda perearsti, apteegi, tervisekeskuse, EMO võikiirabi poole. Tervishoiusüsteem peab inimest suunama, mitte jätma teda üksi süsteemis orienteeruma.
Tänane olukord, kus inimesed satuvad teadmatusest või perearstide pikkade järjekordade tõttu EMOsse probleemidega, mida saaks lahendada mujal, koormab süsteemi ja pikendab järjekordi. Rohkem tervisemuresid tuleb lahendada õigel tasemel ja võimalikult vara.
3.
Patsient saab teha teadlikke valikuid
Inimesel peab olema õigus teada, milline on ravi kvaliteet, maksumus, ravitulemused ja järjekorrad erinevates meditsiiniasutustes. Tervishoid peab olema inimese jaoks läbipaistvam, et otsuseid ei tehtaks pimesi.
Kui inimesed saavad rohkem valida ja võrrelda, tekib tervishoius suurem surve kvaliteedi parandamiseks. Raviasutused peavad konkureerima parema teenuse, parema ravikorralduse ja paremate tulemuste alusel.
4.
Ennetus on kättesaadavam
Regulaarne tervisekontroll, vaimse tervise tugi, vaktsineerimine ja krooniliste haiguste varajane avastamine peavad olema inimese jaoks lihtsad ja kiiresti kasutatavad teenused. Tervishoid peab tagajärgedega kõrval tegelema palju rohkem ennetusega.
Varajane avastamine ja ennetus vähendavad hilisemaid raskeid haigusjuhte ja pikka haiglaravi. Inimesele tähendab see paremat elukvaliteeti, süsteemi vaatest väiksemat koormust.
5.
Apteegil on suurem roll
Apteegid ei tohiks olla ainult ravimite müügikohad, vaid täieõiguslik osa esmatasandi tervishoiust, kust inimene saab kiiret nõu, lihtsamat abi ja terviseteenuseid. Paljusid lihtsamaid tervisemuresid saab lahendada ilma, et peaks perearsti või EMO järjekorras ootama.
Kui apteeke kasutatakse rohkem esmatasandi tervishoiu osana, väheneb surve perearstidele ja haiglatele ehk inimene saab kiiremini abi ja raha kulub vähem.
6.
Eakate hooldus on väärikam ja mõtestatum
Eakas inimene ei tohi jääda haigla, hooldekodu ja perearstisüsteemi vahele pendeldama. Hooldus ja tervishoid peavad olema seotud nii, et inimene ja tema lähedased saavad aru, milline ravi ja abi on päriselt vajalik ja mõistlik.
Inimese enda ravisoove tuleb rohkem arvestada ka elu lõpus. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata väärikale hooldusele, kodusele abile ja läbimõeldud raviplaanidele, et vältida olukordi, kus inimest viiakse korduvalt haiglasse ilma, et see parandaks tema elukvaliteeti või tervist.
7.
Tervishoid on valmis kriisideks ja sõjaks
Eesti tervishoid peab suutma toimida ka suurte kriiside, ulatuslike õnnetuste ja sõjaliste ohtude kiuste. Haiglad, meditsiinivarud ja personal ei tohi töötada pidevalt viimase piiri peal, kus iga suurem kriis võib süsteemi halvata.
Tervishoid pole ainult sotsiaalteenus, vaid osa Eesti julgeolekust ja riigikaitsest. Rohkem peab investeerima kriisiks valmisolekusse ja selleks vajalikku väljaõppesse.
8.
Perearstisüsteem premeerib kvaliteeti
Perearstisüsteemi rahastus peab sõltuma rohkem sellest, kui hästi inimene abi saab, kui kiiresti vastatakse ning kui hästi raviteekond on korraldatud. Pelgalt suure nimistuomamine ei tähenda veel head teenust.
Hästi toimiv perearstikeskus peab saama rohkem võimalusi areneda ja oma töötajaid motiveerida. Süsteem peab väärtustama kvaliteeti ja arstiabi kättesaadavust.
9.
Tervishoiu rahastus on aus ja jätkusuutlik
Riiklik ravikindlustus peab jääma Eesti tervishoiu aluseks, et vajalik abi oleks kõigile inimestele olemas sõltumata nende sissetulekust või elukohast. Samal ajal tuleb ausalt tunnistada, et tänane süsteem ei suuda olemasoleva rahaga kõiki ootusi täita.
Inimestel peab olema laialdane võimalus kasutada erakindlustust ravikulude katmiseks. Süsteem peab olema rahastatud nii, et tervishoid ei toimetaks pidevas kriisis.
Parempoolsete tervishoiu põhieesmärgid
Tervisekonto loomine
Tervisekonto tähendab inimese isiklikku terviseraha kontot, kuhu koguneb osa tema tervishoiu jaoks mõeldud sotsiaalmaksu osast ning mille kasutamise üle on inimesel endal rohkem otsustusõigust. Riiklik ravikindlustus jääb alles ja katab jätkuvalt vältimatu ravi, kuid tervisekonto kaudu saab inimene ise otsustada, kas kasutada raha näiteks ennetuseks, uuringuteks, või vaimse tervise teenusteks. Erinevalt tavalisest maksurahast ei kao see lihtsalt süsteemi ära, kasutamata jäänud raha jääb inimesele alles, koguneb ajas ning on pärandatav. Kui inimene näeb oma tervisekonto seisu, hakkab oma tervisesse suhtuma rohkem nagu isiklikku varasse ja vastutusse, misjärel tekib ka senisest parem kontroll tervishoiusüsteemi kulude paisumise üle.
Mõõdukas omaosalus
Omaosaluse eesmärk on vähendada süsteemi rahapuudust ja tuua tervishoidu juurde vastutust ning läbipaistvust. Täna maksavad inimesed sageli niikuinii, näiteks pikkades järjekordades oma ajaga või kiiremini arstile pääsemise huvides erameditsiiniasutustele oma rahaga. Mõõdukas ja selgelt piiritletud omaosalus aitab suunata süsteemi mõistlikumale kasutamisele ning peab olema korraldatud nii, et vajalik ravi ei jääks raha taha ja kaitstud oleksid lapsed, eakad ning kroonilised haiged.
Konkurentsi edendamine
Tervishoius peab suurenema konkurents meditsiiniasutuste vahel kvaliteedi, ravitulemuste, maksumuse ja kättesaadavuse alusel. Avaliku- ja erasektori teenuseosutajad peavad olema võrdses seisus ning patsiendil peab olema rohkem võimalusi valida paremini toimiv teenus. Selleks peab raviraha liikuma koos patsiendiga. Sotsiaalmaksuga makstav terviseraha ei tohiks olla seotud ühe konkreetse süsteemi või asutusega, vaid peab liikuma sinna, kuhu patsient tegelikult ravile läheb.
Erakindlustuse rolli kasvatamine
Tervishoiu rahastamine peab tuginema mitmele täiendavale sambale, et vähendada sõltuvust ühest allikast ning suurendada süsteemi vastupidavust demograafilistele ja majanduslikele muutustele. Selleks tuleb luua eeldused erakindlustuse rolli järkjärguliseks kasvuks tervishoiu rahastamises. Erakindlustus ei asenda solidaarsel põhimõttel toimivat riiklikku tervishoiusüsteemi, vaid täiendab seda, pakkudes võimalust katta omaosalust, rahastada täiendavaid teenuseid ning hajutada indiviidi finantsriski.
