Siseturvalisus moodustab Parempoolsete programmis olulise osa Eesti riigi terviklikust julgeolekust. Parempoolsete nägemuses on Eesti iseseisvuse ning turvalisuse tagamine kogu ühiskonna, mitte ainult korrakaitse- ja julgeolekuasutuste ning kaitseväe ülesanne. Kestliku tulemuse saavutamiseks tagavad Parempoolsed Eesti sisejulgeoleku rahastatuse riigisektori eelarvevahendite efektiivsema kasutamise, kogukondade jõustamise ja erasektoriga koostöö ning innovatsiooni kaudu. Me ei vaja oma ellu rohkem riiki ega reguleerimist; me vajame, et riik täidaks eeskujulikult ning tulemuslikult oma üht peamist põhiseaduslikku ülesannet: tagaks vankumatu sise- ja piiriturvalisuse.
1.
Idapiiri hübriidohtude tõrjumisel tuleb piiriturvalisuse tagamiseks vajalikke ressursse optimeerida ja lisaks piiratud inimressursile rakendada senisest veelgi enam elektroonilisi lahendusi. Käivitame “Nutika piiri” (Smart Border) algatuse, tagades turvalise piiri automaatsete elektrooniliste perimeetrite, autonoomsete droonivõrgustike ja tehisintellektil põhineva seire abil.
2.
Tagamaks Eesti kodanike turvalisust ning privaatsust peab Politsei- ja Piirivalveamet välja arendama tõhusa droonitõrje võimekuse ja osalema loodavas ühise õhuseire keskuse töös koos Kaitseväega. Droonitõrje ülesanded ja loodavad võimekused tuleb koordineerda Eesti Kaitseväe väevõime loomisega ning mõlema institutsiooni vastutused ning vajadusel ühised tegevused tuleb kiiresti fikseerida seadusandluses.
3.
Parempoolsed tõhustavad meie küberturvalisust, algatades ründava tehisintellekti tulemüüri loomise, kaitseks muuhulgas ka küberkelmuste vastu. Ennetamaks Eesti inimestelt ja ettevõtetelt miljonite välja petmist, ei piisa vaid senisest üldisest nõuandest olla tähelepanelik.
Jäädes truuks meie visioonile Eestist kui maailma esimesest tehisintellektiühiskonnast, kohustame Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA) koos telekomiettevõtetega juurutama automaatsed, tehisintellekti põhised riiklikud küberkaitse- ja filtreerimissüsteemid. Tuvastame, märgistame ja neutraliseerime välismaised õngitsusvõrgustikud enne, kui need üldse kodaniku seadmeni jõuavad.
Küberkelmide tegevuse tõkestamiseks tuleb süsteemselt tegeleda küberharidusprogrammide loomise ja läbi viimisega, mille sihtrühmadeks peavad olema kõik Eesti ühiskonna sotsiaalsed grupid.
4.
Desinformatsioon on reaalne oht Eesti ühiskonna sidususele ning teatud juhtudel ka Eesti kodanike turvalisusele. Desinformatsiooni-vastase võitluse meetodid ja selle tõkestamiseks valitud vahendid ei tohi kunagi tulla meie põhiseaduslike vabaduste piiramise arvelt. Eesti valitsus peab välja arendama desinfo ning vaenulike inforünnakute vastase võitluse võime ning looma senisest tõhusama strateegilise kommunikatsiooni võime. Nende instrumentide ülesanne ei tohi olla Eesti valitsuse sisepoliitiline propageerimine, vaid põhiseaduslike väärtuste kaitsmine.
Vastukaaluks info- ja mõjutustegevusele kasutame riigi äärmuslikku läbipaistvust ja selget õigusraamistikku, mitte ei laienda siseriiklikku massjälitust ega andmekorjet, sekkudes liigselt seaduskuulekate kodanike eraellu.
5.
Eesti siseturvalisuse ja õiguskorra eest vastutavate ametkondade töö peab olema tõhus ning seda on võimalik saavutada ainult kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi rakendades. Ka korruptsioonivastases võitluses ei tohi kiirustada õiguskaitse ametkondadele uute takistuste loomisega, seni tehtud menetlusvigade ettekäändel. Eesti kodanike delikaatsete isikuandmete säilitamine ja kaitstus peab olema riigi poolt tagatud. Juurdepääsu nendele andmetele saab võimaldada ainult seaduses ettenähtud juhtudel ning juurdepääs peab olema proportsionaalne nende kasutamise eesmärgiga. Eesti kodanike ning Eesti territooriumil viibivate inimeste põhiseadusega tagatud õigusi ja eraelu puutumatust võib riivata vaid kohtu loal. Parempoolsed algatavad seadusemuudatused, mis loovad tingimused andmete töötlemiseks siseturvalisuse tagamisel ja terrorismi tõkestamisel ja võimaldavad tõhusat võitlust selgelt piiritletud kuritegudega.
6.
Parempoolsed kaasajastavad Eesti siseturvalisuse tagamise mudelit teabepõhise hübriidkorrakaitsega, milleks peavad Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, ning erasektor senisest tõhusamat koostööd tegema hübriidohtude ja ründevektorite avastamiseks ning riskide maandamiseks seoses välisinvesteeringute ja tundliku tehnoloogiaga, kriitilise taristu kaitsega, ning teaduslike uurimis- ja arendustöödega.
7.
Võitluses varavastaste kuritegudega peab riik lõpetama eraisikute ja ettevõtjate enesekaitsevõimaluste piiramise ja jõustama kogukondasid ning väikeettevõtteid. Viimasel ajal sagenenud varguste tõhusamaks ennetamiseks loome Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel ja koordineerimisel koos ettevõtlusorganisatsioonidega mitmetasandilise turvastandardi ja loome tingimused süsteemseks teadlikkuse tõstmiseks, vajaliku väljaõppe läbiviimiseks, ning regulaarseks teabevahetuseks. Samuti karmistame karistusõigust korduvate varavastaste kuritegude puhul, et kaitsta väikeettevõtlust pisivarguste eest.
