Eesti rahvastikupoliitika peab vastama kolmele küsimusele: kuidas sünniks rohkem soovitud lapsi, kuidas püsiks Eesti eestikeelse ja lääneliku õigusriigina ning kuidas tuleks vananev ühiskond toime väiksema tööealise elanikkonnaga.
Me ei luba, et riik ostab sündimuse tagasi. Me lubame midagi tõsisemat: ehitame Eesti, kus noor inimene saab enne 30. eluaastat luua kodu, rajada püsiva pere, saada esimese, teise ja kolmanda lapse ning mitte kaotada tööd ega usku tulevikku.
Ränne võib aidata majandust ja ühiskonda. Eesti vajab inimesi, kes tahavad töötada, õppida eesti keelt ja liikuda Eesti ühiskonna keskme suunas. Parempoolne rahvastikupoliitika ühendab pere, kodu, töö, keele ja tervise: vähendame noorte perede takistusi, muudame vanemahüvitise paindlikumaks, reformime planeerimis- ja ehitusõigust, loome punktipõhise rändemudeli ning kasvatame tervena elatud aastaid.
Probleem: Eesti rahvastiku kahanemine nõrgestab riigi püsimisvõimet
Eesti sündimus on langenud tasemele, kus iga uus põlvkond on eelmisest kuni kaks korda väiksem. Esimese lapse sünd nihkub üha hilisemaks ning osa soovitud lapsi jääb tervise, majanduslike või elukorralduslike takistuste tõttu sündimata.
Samas ei saa tööealiste ja ülalpeetavate suhte halvenemist pikaajaliselt lahendada üksnes sisserändega. Kiire ja suuremahuline ränne võib muuta ühiskonna keelelist, kultuurilist ja õiguslikku kandepinda, kui lõimumisnõuded on nõrgad.
Lisaks elavad inimesed küll kauem, kuid mitte piisavalt kaua tervena ja iseseisvalt. See suurendab hoolduskoormust, survet riigieelarvele ja tööjõupuudust.
Eesmärk: elujõuline, eestikeelne ja jõukas Eesti
Eesmärk on stabiliseerida Eesti rahvastikuperspektiiv nii, et Eesti püsiks eestikeelse, vaba, jõuka, kõrge riigivõimega ja läänelikku õigusriiki austava ühiskonnana.
Selleks toetame soovitud laste sündi, muudame noore pere kodu kättesaadavamaks, hoiame töö ja pereelu ühildatava, lubame ainult Eestile kasulikku ja lõimumisvõimelist rännet ning suurendame tervena ja iseseisvalt elatud aastaid.
Programmilised seisukohad ja lahendused:
1.
Viime sisse noore pere vanemahüvitise koefitsiendi: vanemahüvitis on kõrgem siis, kui laps sünnib enne 30. eluaastat.
2.
Võimaldame vanemahüvitise õigused, sealhulgas ravikindlustuse, peresiseselt üle anda näiteks vanavanemale.
3.
Viime läbi planeerimis- ja ehitusõiguse reformi, et noorel perel oleks kodu lihtsam ja odavam saada.
4.
Tugevdame perekonda kui rahvastiku püsimise alust ning toetame pere ühist tulude deklareerimist. Toome kooliprogrammi tagasi perekonnaõpetuse, mis annab vajalikud tõenduspõhised teadmised inimese elukaarest.
5.
Tugevdame elatisabi süsteemi: kui pere juurest lahkunud vanem lapse ülalpidamiskohustust ei täida, maksab riik lapsele elatisabi kiiresti välja ja nõuab selle võlglaselt ise sisse.
6.
Panustame lastehoidu ja alusharidusse.
7.
Rahalised toetused peavad olema kiire mõjuga ning tuleb jätta võimalus neid muuta, kui selgub, et mõju sündimusele ei ole.
8.
Soodustame eestlaste tagasirännet. Eesti konkureerib teiste riikidega ka oma inimeste, nii noorte kui vanemate talendile. Selleks on vaja majanduse ja ärivõimaluste elavnemist. Muuhulgas planeerimisreform soodustab ehitamist ning loomulikult ootame kodumaale tagasi praegu välismaal töötavaid ehitusmeistreid.
9.
Asendame kolmandate riikide sisserände praeguse majandust pärssiva kvoodisüsteemi punktisüsteemiga.
10.
Sõlmime keele- ja lõimumislepingu: pikemaks ajaks Eestisse tulev inimene peab alustama keeleõpet enne saabumist, jõudma kuue kuuga vähemalt A2 tasemele, pooleteise aastaga B1 tasemele ja kolme aastaga B2 tasemele. Kui sisserändaja tingimusi ei täida, siis töö- ja elamisluba ei pikendata. See motiveerib ka tööandjat panustama sisserändaja keeleõppesse ja kohanemisse.
11.
Valime rände lähteriike ja sihtrühmi teadlikult, eelistades madalama julgeolekuriski, parema haridusprofiili ja suurema keeleõppevõimekusega piirkondi.
12.
Piirame rännet piirkondadest, kus valdav taust ei soodusta kohanemist lääneliku õigusriigiga või on Eesti suhtes vaenulik. Me ei ehita süsteemi, kus väike riik peaks üha suurema halduskoormusega kontrollima taotlejaid riikidest, mille dokumente, taustaandmeid või julgeolekuolukorda pole võimalik usaldusväärselt hinnata.
13.
Seame eesmärgiks tervena elatud aastate kasvu, et inimesed püsiksid kauem tööturul ja saaksid võimalikult kõrge vanuseni iseendaga hakkama.
Mõjuhinnang
Sündimus: arvestame elukaare nihkumist. Meetmed ei luba sündimuse tagasiostmist, kuid vähendavad takistusi soovitud laste sünniks suuremas mahus kui riik toetada jaksaks. Suurim mõju võib tulla esimese lapse varasemaks nihkumisest ja kodu kättesaadavusest. Planeerimis- ja ehitusõiguse reform võib alandada kodu maksumust ning suurendada eluasemepakkumist.
Majandus: punktisüsteem käsikäes range suhtumisega lõimumisse võimaldab ettevõtetel värvata vajalikke inimesi, kuid vähendab madala panusega rände ja lõimumata tööjõu riski.
Riigieelarve: osa meetmeid, nagu elatisabi ja vanemahüvitise reform, suurendavad lühiajalisi kulusid. Pikem mõju sõltub suuremast tööjõus osalemisest, tervena elatud aastatest, tugevamast maksubaasist ja väiksemast hoolduskoormusest.
Ühiskonna sidusus ja julgeolek: keele- ja lõimumisleping vähendab paralleelühiskondade riski. Riskipõhine lähteriikide ja taotlejate valik vähendab koormust riigile ning parandab julgeolekukontrolli kvaliteeti.
Tervena elatud aastad: ennetus, töövõime säilitamine ja iseseisev toimetulek vähendavad
hooldusvajadust ning aitavad vananeval ühiskonnal majanduslikult ja sotsiaalselt toime tulla.
Parempoolsed lubavad:
Võtame noore pere teelt takistused. Eesti vajab lapsi, kodusid, tööd, eesti keelt ja usku tulevikku.
Ränne peab teenima Eestit, mitte Eesti rännet.
Tööandja saab värvata, aga võtab ka vastutuse.
Eesti keel ei ole lisatingimus, vaid Eesti riigi toimimise alus.
Pikem elu peab tähendama rohkem terveid ja tegusaid aastaid, mitte ainult suuremat hoolduskoormust.
Parempoolne rahvastikupoliitika hõlmab kodu, pere, tööd, keelt ja tervist.
