Eesti riigirahanduse kaosesse paisanud valitsus on seisukohal, et kokkuhoid pole võimalik, selle väite kummutamiseks esitavad Parempoolsed mitu head ja konkreetset võimalust riigi kulude kärpimiseks.
Valitsuse sisulise juhtpartei SDE minister Riina Sikkut ütles eile valitsuse istungi järel, et “eelarvenõukogu hinnangul on täiendava pingutuse suurus üks miljard eurot ning et seda summat ei ole võimalik kärpida.” “See hinnang on ühteaegu ekslik ja Eestile äärmiselt ohtlik, riigieelarves on kokkuhoiukohti kaugelt rohkem, kui ühe miljardi euro eest,” ütles Parempoolsete juht Lavly Perling.
Parempoolsed on riigiaparaadi kokkuhoiukohtadele juba varem tähelepanu juhtinud, erakonna koostatud Kärpekava sai valmis juba 2023. aasta sügisel. “Kui valitsus oleks toona meid kuulda võtnud, oleks riigi rahanduslik võimekus praegu märgatavalt parem,” nentis Perling.
“Nüüd on hulk aega ära raisatud ja kärped tulevad sellevõrra valusamad.”
Valitsuserakonnad on mitut puhku väitnud, et kokkuhoid on võimatu, tuleb makse tõsta ja laenu võtta. Parempoolsed ei ole sellega nõus – kriisis peab ühiskond panustama solidaarselt. “Kui Eesti SKP on langenud kolme aasta tagusele tasemele, siis tuleb ka riigieelarve kulubaas viia kolme aasta võrra tagasi. Selleks tuleb valitsusel kiirelt teha valusaid otsuseid,” selgitas Perling.
Viimaste suurte kriiside ajal, nii üleilmses finantskriisis kui ka pandeemias, suudeti paljudes eraettevõtetes leppida kokku palgakärped. “Et firma jääks vee peale, olid töötajad solidaarselt nõus oma palka mõneks ajaks vähendama,” meenutas Perling. “Sellist solidaarsust peab üles näitama ka avalik sektor, eriti arvestades, et viimase aastaga tõusis palk riigiasutustes keskmiselt 18%.”
Parempoolsete jaoks on ainus puutumatu valdkond julgeolek – see peab ilmselgetel põhjustel kärbetest kõrvale jääma. “Olukorras, kus eelarve puudujääk jõuab prognooside kohaselt üle 5% ja kasvab veelgi, ei saa enam rahulikult arutada valikuliste kärbete üle nagu aasta tagasi, see aeg on mööda lastud. Nüüd tuleb kärpida juba igalt poolt ja niikaua, kuni eelarve on tasakaalus,” rõhutas Perling.
Praegusel passiivsusel, probleemidega tegelemise tulevikku lükkamisel võivad olla äärmiselt rängad tagajärjed. “On ilmne, et kui valitsus kohe riigi kulusid ei külmuta ja vajadusel ei kärbi, siis mõne aasta pärast, olles jõudnud majanduskriisi aegse Kreeka tasemele, peame kärpima juba pensione või õpetajate palku kümnetes protsentides,” selgitas Perling. “Igal juhul on parem kärpida kohe ja tasakaalukalt, mitte siis, kui peame juba välisabist sõltudes pealesunnitud hiigelkärpeid tegema,” selgitas ta.
Konkreetsed sammud riigi rahanduse päästmiseks:
● Riigiametnike ja avalike teenistujate palgafond tuleb külmutada ja olla valmis vajadusel selle kärpimiseks 10% võrra. See puudutab kõiki sektoreid – ühiskond peab kriisi lahendamisse panustama solidaarselt. Palku tohib tõsta ainult külmutatud ja vajadusel 10% võrra kärbitud palgafondi piires, kui ülesanded vähema hulga inimeste peale laiali jagada.
● Pensionikulud tuleb eelarves külmutada ja kui eelarvepuudujääk süveneb, siis tuleb olla valmis ka nende kärpimiseks. Raskustesse sattuvaid eakaid tuleb toetada juba kehtivate toimetulekutoetuste kaudu.
● Tuleb lõpetada nö vaeseks indekseerimine – mitte ükski kulu, ei kõrgemate riigiametnike palgad ega ka pensionid, ei tohi tõusta automaatselt, ilma vastava poliitilise otsuseta.
● Kõrghariduses ja tervishoius tuleb rakendada omaosalust – sisse viia osaline õppemaks ja suurendada eraravikindlustuse osakaalu.
● Maksuküüru kaotamine tuleb edasi lükata rahandusolukorra stabiliseerumiseni.
● Kõigi lausaliste toetuse maksmine tuleb lõpetada, toetada tuleb ainult neid, kellel on reaalselt abi vaja. Näiteks 80 euro suurust lapsetoetust makstakse absoluutselt kõigile Eesti lapsevanematele, olenemata sellest, kas pere vajab abi või on tegu miljonäridega. Taoline hoiak on valdav kümnete ja kümnete Eestis kehtivate toetuste ja hüvitiste puhul, see raiskav süsteem tuleb lõpetada.
● Massilised sotsiaalkampaaniad, mida viljelevad riiklikud turundusagentuurid ja inimeste elama õpetamise asutused (EISA, TAI) tuleb lõpetada. Riigiasutuste avalike suhete kulusid peab kärpima vähemalt kahe kolmandiku võrra.
● Riigiasutuste tugiteenuste vajalikkus tuleb üksikasjalikult üle vaadata – seal on ohtralt kärpekohti.
● Riigi erinevad IT-majad tuleb tõsta kokku üheks struktuuriks. Riigiasutused ei tohi IT-spetsialistide pärast omavahel konkureerida ja sellega turul palku tõsta. Riigi IT-sektori ülikiire kasvatamise asemel tuleb vajalikud tööd osta sisse omavahel konkureerivatelt eraettevõtetelt.
Valitsus peab lõpetama kohatult optimistlike plaanide tegemise, mille järgi pöördub Eesti majandus “kohe-kohe” uuele tõusule ja probleemid lahendavad ennast ise ära, rõhutas Perling. Ettevõtlusorganisatsioonid ja majanduseksperdid on alates 2022. aastast hoiatanud, et Eesti majanduse pikaajalised väljavaated on pigem negatiivsed, märkis ta. “Sellest hoolimata on Reformierakonna eestvedamisel kolm aastat vastutustundetult valitsetud. 2023. aasta valimiste eel lubati kõigile kõike raha lugemata. 2024. aasta eelarve oli nende lubaduste käes pantvangis ning 2025. a eelarve kuluread kasvavad juba lumepalliefekti tõttu,” tõdes Perling.
Kokkuhoiu kõrval on sama oluline Eesti majanduse kasvule pööramine – kogu riigi raha saab ju tulla ainult ettevõtlusest. “Otsekohe tuleb kehtestada ettevõtlusrahu,” märkis Perling. “Kuni majanduse ei ole kasvule pöördunud ja ettevõtted jälle investeerima asunud, tuleb peatada kõigi uute ettevõtteid koormavate reeglite ja regulatsioonide kehtestamine,” selgitas ta.
