1. Filosoofiline vaade uuele riigimudelile
Üks lause: Euroopa sotsiaalriigi mudel on end ammendanud ja Parempoolsete vastus ei ole sama mudeli odavam versioon, vaid uus riigimudel, AI-riik, kus tehisintellekt teeb riigi õhukeseks, inimese vabaks ja Eesti jõukaks.
Diagnoos. Rahvastik vananeb, maksumaksjaid jääb vähemaks ning iga uue probleemi vastus on seni olnud vana retsept: uus teenus, uus toetus, uus register, uus ametnik, uus maks. Riigi ülalpidamise kulu kasvab kiiremini kui majandus. Maksumaksja ei jaksa seda mudelit üleval pidada, ja mida kauem me teeskleme, et jaksab, seda valusam on hilisem kohanemine.
AI-riik. Meie siht on ehitada Eestist maailma esimene AI-põhine ühiskond, kus masinintellekt on vabaduse, jõukuse ja bürokraatiavaba riigi teenistuses. AI-riik on riik, mille teenused, andmed, õigused ja kohustused on kirjeldatud masinale arusaadavalt ning kus inimese enda volitatud usaldusväärne agent ajab tema asjad korda: taotleb, tõendab, kooskõlastab ja jälgib menetlusi inimese eest. Riigi edu uus mõõdupuu on lihtne: mitte kui palju teenuseid riik osutab, vaid kui vähe peab inimene riigiga üldse asju ajama.
Vabadus ja vastutus. Tehisintellekt peab suurendama inimese tegutsemisvõimet, mitte riigi kontrollivõimet. Iga automaatne otsus, mis puudutab inimese õigusi, peab olema põhjendatav, kontrollitav ja vaidlustatav. AI-riik ei ole jälgimisriik, me ei ehita AI-riiki selleks, et riik näeks inimest paremini, vaid selleks, et inimene vajaks riiki vähem.
Andmed kuuluvad inimesele. X-tee võimaldab hajusat e-riiki, kus ühte suurt, potentsiaalselt suure ründeväärtusega superandmebaasi ei ole. Sellest filosoofiast tuleb kinni hoida: mitte koondada andmeid riigi kätte, vaid anda kontroll andmete üle riigilt inimesele. Inimene otsustab, kes, milleks ja kui kauaks tema andmeid kasutab. Superandmebaas, olgu riigi või korporatsiooni oma, on vale suund: ei riik ega ükski korporatsioon ei tohi inimest andmete kaudu enda omaks teha.
Õhuke riik. AI ei tohi muutuda uueks kulukihiks vana bürokraatia peal. Iga riigi AI-lahendus peab vastama kahele küsimusele: millise vana menetluse, vormi või tõendi ta sulgeb ning kuidas ta suurendab inimese ja ettevõtte võimet saada asjad korda ilma riigi sekkumiseta.
Turg ehitab, riik loob mängureeglid. Riik ei pea kõike ise arendama ega erasektoriga konkureerima. Riigi ülesanne on selged reeglid, usaldusväärne taristu ja koosvõime; ülejäänu teeb turg paremini, kiiremini ja odavamalt. Riigi IT-majade lõputu paisumine saab läbi: riik ostab turult tulemust ja transaktsiooni, mitte arendustunde.
Tehnoloogiline iseseisvus. Euroopa seisab valiku ees: kas rentida oma tulevikku Ameerika ja Hiina tehnoloogiakorporatsioonidelt või ehitada oma võimekust. Prantsusmaa ja Saksamaa on valinud sõltuvuse vähendamise, Eesti on seni kaevanud end mugavusest järjest sügavamale suletud platvormidesse. AI-riik ehitatakse avatud, koosvõimelisele ja auditeeritavale vundamendile, mida Eesti ise kontrollib ja mis suhtleb eesti keeles.
Ambitsioon ja tehtavus. Kuni teised ehitavad juturoboteid vana bürokraatia peale; meie ehitame esimese AI-riigi. Tehisintellekt integreeritakse olemasolevatesse menetlustesse samm-sammult ja iga samm on avalikul seirelaual nähtav. Näiteks: suur osa väiksematest vaidlustest lahendagu AI-lepitaja juba enne kohtusse jõudmist, põhimõttel „leppige kokku, ärge käige kohtus“. Lepitus on vabatahtlik ning kiirem ja odavam kui kohtutee; õigus pöörduda kohtusse jääb alati alles.
Meie eesmärk ei ole targem bürokraatia. Meie eesmärk on ühiskond, kus riiki on vähem vaja, sest vaba inimene saab parema info, usaldusväärsete agentide ja väiksemate asjaajamiskulude toel rohkem asju ise tehtud. See on parempoolne vastus ajastule, kus Euroopa sotsiaalriik enam ei toimi: vähem riiki, rohkem vabadust ja tehnoloogia, mis töötab inimese heaks.
2. AI-poliitika alused
Üks lause: AI-riigi ehitamine algab sellest, et Eesti teenused, andmed, õigused, kohustused ja elusündmused kirjeldatakse masinale arusaadavalt, sest ilma semantilise koosvõimeta ei teki agentset riiki.
AI muudab nelja asja:
Masinloetavus ja arusaadavus. Seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud andmed tuleb teha masinale arusaadavaks.
Agentidele arusaadavad ja kasutatavad õigusaktid. Õigusaktide rakendamise normiloogika peab olema masinloetav, et agendid aitaksid inimestel neist üheselt aru saada.
Koosvõimelised, agentidele täidetavad teenused. Valitsusasutuste ja erasektori teenused peavad olema koosvõimelised ja agentidele täidetavad.
Kodanikke teenindavad agendid. Asjaajamisel peab kodanik saama usaldada agente.
Põhiväärtused
Vabadus. AI peab suurendama inimese tegutsemisvõimet, mitte riigi kontrollivõimet.
Vastutus. Automatiseeritud otsus, mis mõjutab inimese õigusi, peab olema põhjendatav, kontrollitav ja vaidlustatav.
Õhuke riik. AI kasutamise eesmärk ei tohi olla valitsusasutuste teenuste mugavamaks tegemine, vaid vähendada olukordi, kus neid teenuseid üldse vajatakse.
Andmesuveräänsus. Inimene oma andmetega ei ole andmetöötluse objekt, vaid ta peab saama oma andmed enda huvides turvaliselt tegutsema panna.
Semantiline koosvõime. Riigi andmed, teenused, õigused, kohustused ja protsessid peavad olema kirjeldatud masinale arusaadavalt.
Eesti keel. Eesti keel peab olema täisväärtuslik töö-, teadus-, haridus-, haldus- ja õiguse keel ka AI-süsteemides.
Turg ehitab, riik loob mängureeglid. Riigi põhiülesanne on kujundada keskkond, kus koosvõimelised ja usaldusväärsed AI-lahendused saavad tekkida. Selleks peab riigil olema tugev korralduspädevus: õigus-, andme-, arhitektuuri- ja semantikavõimekus.
AI-poliitika eesmärgid
Vähem andmeid riigi käes. Avaliku võimu käes olevate inimese kohta käivate andmete hulk peab vähenema, sest inimene peab saama oma andmeid ise turvaliselt suunata ja kasutada.
Jälgitavus. Inimene peab nägema ja juhtima, milline asutus, ettevõte, infosüsteem või AI agent tema andmeid kasutab, mis eesmärgil ja millise volituse alusel.
Agentidele arusaadavad teenused. Avaliku- ja erasektori pakutavad teenused peavad olema kirjeldatud ühetaoliselt, et AI-agendid saaksid neid inimese algatusel täita ja täitmist jälgida.
Valdkondade masinale arusaadavus. Õigusnormid, teenused, andmeobjektid ja otsustusreeglid on valdkonniti masinloetavalt kirjeldatud.
AI-agentide usaldusväärsus. Inimest teenindavad AI-agendid peavad olema auditeeritavad nii, et nende käitumine, andmekasutus, riskijuhtimine, vastutaja ja vastavus lubatud kirjeldusele on kontrollitavad.
AI on Eesti konkurentsieelis. AI kasutuselevõtt suurendab Eesti konkurentsivõimet ja vähendab asjaajamise vajadust.
Vähem riiki. AI-riigi edukust tuleb mõõta asjaajamise kao järgi, kui palju väheneb inimese vajadus riigiga asju ajada.
Poliitikavaldkonnad
Agentne riik ja ühine teenuste ruum. Kirjeldada tuleb elusündmused, teenused, andmeallikad, õigused, volitused ja vastutused. Avaliku sektori teenuseid tuleb käsitleda koos era- ja kolmanda sektori teenustega.
Semantiline riigiarhitektuur. Igal valdkonnal peab olema oma masinloetav mõistemudel, teenusemudel, andmemudel ja vastutusemudel.
Haridus ja kompetentsid. Personaalse õpitee eelduseks on masinloetavad õppekavad, õpiväljundid, kompetentsid, oskused, kutsestandardid ja õppematerjalid.
Eesti keele AI-taristu. Vaja on korpusi, terminibaase, valdkondlikke sõnastikke, hindamisandmestikke, avaliku sektori tekstide kasutusreegleid ja hankenõudeid.
Majandus ja ettevõtlus. Riik peab looma tingimused, kus ettevõtted saavad AI-agente, automaatseid teenuseid ja robootikat testida regulatiivses liivakastis.
3. AI-riigi teekaart 2027–2031
Üks lause: AI-riik on keskselt juhitud kava rütmiga 100 päeva, aasta, neli aastat, kus tehisintellekt integreeritakse olemasolevatesse menetlustesse ja iga projekt sulgeb mõne vana protsessi.
Põhimõte. Teekaart näitab, kuidas tänasest e-riigist saab AI-riik. Ehitame taristu, mille peal ühiskond ise teenuseid loob: riik teeb ise võimalikult vähe, riigi asi on luua tingimused. Keskne on juhtimine, ühised standardid ja koosvõime; elluviimine on hajus ja turule avatud. Edenemine on avalikul seirelaual kõigile nähtav.
Esimesed 100 päeva: suund selgeks. Juturobotite ja dubleerivate arenduste rahastus peatatakse ning raha suunatakse ümber alusandmetesse ja koosvõimesse. Käivitub avalik seirelaud. Algab elusündmuste, teenuste, andmete ja õigusaktide masinloetav kaardistus esimestes suure mahuga valdkondades (maksud, toetused, load). Iga eelnõuga kaasneb masinloetav kirjeldus selles sätestatud õigustest, kohustustest ja menetlusloogikast, ning eelnõu, mida masin ei suuda üheselt lugeda, läheb tagasi kirjutaja lauale.
Esimene aasta: agendid tööle. Esimesed avalikud teenused muutuvad agentidele täidetavaks. Käivitub andmevolituse taristu: inimene saab suunata oma andmed enda huvides tegutseva agendi kasutusse eesmärgipõhiselt, tähtajaliselt ja tagasivõetavalt. Jõustub riigi kasutatavate AI-agentide auditeerimise raam: iga agendi käitumine, andmekasutus ja vastutaja on kontrollitavad.
Neli aastat: AI-riigi põhikiht valmis. Enamik suure mahuga menetlusi on agentidele täidetavad ja levinumad elusündmused (lapse sünd, kooliminek, ettevõtte asutamine, toetuse saamine) toimuvad ilma taotlemiseta. Proaktiivsus ei tähenda, et riik kogub inimese kohta rohkem andmeid: elusündmusi ajab inimese enda volitatud agent, mitte riik inimese eest. Personaalne õpitee töötab masinloetavate õppekavade ja kompetentside peal. Regulatiivne liivakast töötab kõigis valdkondades. Eesti keele AI-taristu (korpused, terminibaasid, hindamisandmestikud) on avatud ka ettevõtetele. Riigi käes olevate isikuandmete hulk on vähenenud ja inimese kontroll oma andmete üle on täielik.
Mõõdikud. Edu ei mõõda käivitatud AI-projektide arv, vaid asjaajamise kadu. Mõõdikud avaldatakse seirelaual kord aastas; projekt, mis ühtegi vana protsessi ei sulge, ei alustata.
4. Innovatsioon Eesti majanduskasvu mootoriks
Üks lause: Eesti majanduskasv ei tule kärpimisest ega maksutõusust, vaid sellest, et Eesti on maailma parim koht uue tehnoloogia loomiseks ja katsetamiseks.
Ergutame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Eesti eesmärk on olla tehnoloogia kasutuselevõtus maailmas esimene: autonoomne transport, AI-agendid, robootika ja droonid jõuavad siin päriskasutusse enne teisi. Kehtestame innovatsioonipõhimõtte: ükski regulatsioon ei tohi uue tehnoloogia kasutuselevõttu põhjendamatult takistada, ja igas valdkonnas töötab regulatiivne liivakast, kus uut lahendust saab katsetada väikese bürokraatiaga, kuid selge vastutuse ja kindlustusraamiga. Teeme EL regulatsioonide raames meist kõige innovatsioonisõbralikuma ja õiguskindlama riigi. Innovatsioonihanked ostavad lahendust, mitte vana protsessi digiteerimist.
Tulevikutehnoloogiate kaasamise ja arendamise kava. Toome Eestisse riskikapitali: maksusüsteem premeerib ehitajat, talendiviisa toob maailma parimad insenerid siia ning pensionivara saab võimaluse osaleda Eesti kasvuettevõtete rahastamises. Euroopa tasandil on Eesti ühtse kapitalituru kõige valjem eestkõneleja. Eestlaste säästud peavad saama töötada riskikapitalina Euroopas.
Retsept on lihtne. Vähem regulatsiooni, selgem vastutus, rohkem kapitali ja parim taristu: nii saab innovatsioonist Eesti majanduskasvu mootor, mitte pidukõnede sõnakõlks.
5. Digitaalne vastupidavus
Üks lause: AI-riiki ei saa ehitada turvamatule vundamendile: digitaalne vastupidavus, see tähendab teadlik inimene, vastutav turg ja rünnakukindel riik, on AI-riigi eeldus ja usalduse alus.
Miks see teema on pakiline? 2025. aastal langes Eestis kelmuste ohvriks 3685 inimest, kellelt peteti välja kokku üle 29 miljoni euro. See on ühiskondlik kriis, mida senised valitsused on alahinnanud. Parempoolsed nimetavad asja õige nimega: digitaalne turvamatus on otsene oht kodanikuvabadustele ja majanduslikule heaolule. Riigi kohustus on tagada keskkond, kus inimene saab oma vara ja andmeid kaitsta.
Kodaniku kaitse: teadlik inimene on parim kaitse. Parempoolsete põhimõte on, et vaba inimene teeb ise teadlikke otsuseid. Selleks peavad tal olema teadmised ja tööriistad.
Digitaalse vastupidavuse rahvuslik teadlikkusprogramm. Loome pideva ja toimiva süsteemi, mis jõuab inimesteni praktilise abina. Eritähelepanu vajavad haavatavamad rühmad, eelkõige vanemaealised ja vähem digitaalselt kogenud inimesed.
– Tehisintellekti abil loodud petukõned ja välkmaksed annavad kurjategijatele senisest suurema ajasurve eelise; selle vastu peab seisma nii riigi kui ka erasektori vastutus.
– Loome „Stopp-pettur“ platvormi: lihtsa ja kättesaadava kanali, kus kodanik saab pettusekatsest kiiresti teavitada ning mille andmeid kasutatakse petturlike numbrite ja domeenide reaalajas blokeerimiseks. Mudel põhineb erasektori ja riigi koostööl, mitte uue riigiasutuse loomisel.
– Muudame riiklikud hoiatus- ja kaitsemeetmed tõhusamaks: SMS-hoiatused ning pettustega seotud numbrite automaatne märgistamine.
„Kinnita end“: usaldusväärsete identiteedikinnituste süsteem. Kui täna helistaja väidab midagi, ei saa ohver seda kontrollida. Lahendus ei ole ainult õpetada inimesi kahtlustama; lahendus on anda inimesele võimalus kontrollida. Riik töötab välja avatud „Kinnita end“ standardi ja viib selle esimesena ellu oma asutustes. Lahendus võimaldab ametlikke kõnesid tegevatel ametiisikutel kõne ajal oma isik tuvastada.
Haridus ja noored: digiturvalisus algab koolist. Parempoolsed usuvad, et haridus on peamine vahend, millega ühiskond end tuleviku jaoks ette valmistab.
– Lisame digiturvalisuse ja kriitilise meediatarbimise põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslikku õppekavva. Õpetame lastele, mis on õngitsemine ja sotsiaalne manipuleerimine, kuidas kaitsta oma identiteeti.
– Korraldame õpetajate täienduskoolituse digitaalse vastupidavuse teemal. Vajalik on riiklik miinimumstandard.
– Toetame ülikoolides ja kutseõppes küberhügieeni baaskursusi kõigile õppijatele, mitte ainult IT-erialadel.
Ettevõtete vastupidavus: lihtsamad reeglid, suurem turvalisus. Parempoolsed ei usu, et iga probleem vajab uut seadust. Ettevõtted vajavad selgust ja tööriistu, mitte bürokraatiat.
– Loome väikeettevõtetele praktilise „Digitaalse esmaabi komplekti“: RIA eestvedamisel, kuid ilma kohustuseta.
– Toetame „Turvalise digitaristu sertifikaadi“ loomist: vabatahtliku, kuid turul väärtusliku märgise ettevõtetele, kes täidavad digikaitse miinimumnõuded.
– Lihtsustame intsidentidest teavitamist. Praegu on teavituskohustused killustatud eri seaduste vahel ja ettevõtja ei tea, kellele, millest ja millal teatada. Üks uks, selge protsess.
Riigi enda vastupidavus: e-riik peab olema nii innovatiivne kui ka kindel. Eesti uhkus on e-riik. Kuid e-riigi haavatavus on ka meie suurim risk ja see haavatavus ei tule ainult vaenlaselt väljastpoolt, vaid ka meie endi arhitektuurilistest valikutest. Kehtestame kõigi uute riigi IT-lahenduste arendamisel põhimõtte „turvalisus ennekõike“: iga riiklik digilahendus läbib enne kasutuselevõttu kohustusliku turvaauditi.
Tehnoloogiline kontsentratsioon kui operatsiooniline risk. Suur osa meie riigiasutuste teenustest, ettevõtete taristust ja kodanike igapäevaelust sõltub mõnest kolmandast osapoolest, kelle asukoht, omandistruktuur ja tegevusotsused on väljaspool Eesti kontrolli. See on operatsiooniline risk, mida iga vastutustundlik riik peab juhtima.
Mida teeme.
– Kaardistame, millised riigiasutused, elutähtsa taristu operaatorid ja suurettevõtted sõltuvad samadest kolmandatest osapooltest (CDN-teenused, pilvemajutus, autentimisteenus, DNS). Audit peab andma vastuse: kui üks suur välisplatvormi teenus katkeb, mis lakkab Eestis töötamast?
– Kehtestame elutähtsa teenuse osutajatele hajutamise nõude: ükski elutähtis teenus ei tohi tugineda ainult ühele välisele teenusepakkujale ilma varulahenduseta. Nõue on proportsionaalne: väike vald ei pea hoidma kahte paralleelset süsteemi, aga haiglad, energiaettevõtted ja finantsasutused peavad.
– Tugevdame ja laiendame, võimalusel ka erastame, Riigipilve. See on väärtuslik vara, mida tuleb süsteemselt arendada, mitte käsitleda lisavõimalusena AWS-i ja Azure’i kõrval. Riigipilv peab saama tõsiseltvõetavaks alternatiiviks riigiasutuste põhiteenuste jaoks.
Euroopa alternatiivide eelistamine riigihangetes
Parempoolsed ei poolda protektsionismi ega sulge ust parimatele lahendustele. Kuid võrdsetel tingimustel eelistame Euroopa Liidu siseste pakkujate lahendusi, eriti kriitilist taristut puudutavates hangetes. Põhjus on puhtalt operatsiooniline: Euroopa pakkuja suhtes kehtib Euroopa õigus, andmete jurisdiktsioon on selge ning poliitiline risk on oluliselt väiksem.
Lisame riigihangete hindamiskriteeriumidesse digitaalse suveräänsuse komponendi: kui kaks pakkumist on hinnalt ja kvaliteedilt võrreldavad, saab EL-i jurisdiktsioonis tegutsev pakkuja eelispunkte.
Rahvusvaheline koostöö: üksi ei saa keegi hakkama
– Kasutame Eesti kübermainet aktiivsemalt ära: loome digitaalse vastupidavuse ekspordiplatvormi, mis võimaldab Eesti ettevõtetel ja ekspertidel müüa küberhügieeni koolitusi ja lahendusi liitlasriikidesse.
– Toetame NATO ja EL-i digitaalse vastupidavuse standardite Eesti-poolset algatamist ja eestvedamist, eriti seoses tehisintellektipõhiste petuskeemidega, mis ei tunne riigipiire.
– Käivitame riikideülese petunumbrite ja -domeenide mustade nimekirjade reaalajas jagamise.
AI-riik võidab usalduse ainult siis, kui ta on ühtlasi kõige turvalisem riik. Vähem bürokraatiat, rohkem vastutust, ka digitaalses ruumis.
6. AI-riigile kohased ja tööturgu arendavad kompetentsid
Üks lause: AI-ajastu riigi ülesanne on luua tööandjatele, koolidele, inimestele ja AI-agentidele ühine masinloetav keel töö, oskuste ja õpitava ning õppimisvõimaluste kirjeldamiseks.
Diagnoos: Tehisintellekt muudab tööülesandeid kiiremini, kui jõutakse uuendada õppekavasid, kutsestandardeid ja ametijuhendeid. Enamik inimesi ei pea hakkama AI-arendajaks, kuid peaaegu iga töö tegija peab oskama kasutada tehisintellekti oma töövaldkonnas, hinnata selle väljundit ning vastutada lõpliku tulemuse eest. Tänane süsteem reageerib sellele liiga aeglaselt, sest tööturul tekkinud vajaduse alusel õppe kujundamise tänane protsess kestab aastaid.
Kompetentsist saab tööturu ühine keel. Ametinimetus ütleb vähe selle kohta, mida inimene tegelikult teha suudab. Seetõttu kirjeldatakse töömaailma vajadused valdkondade, ametite ja töörollide kompetentsiprofiilidena. Kompetentsiprofiil näitab, millistes tööolukordades peab inimene tegutsema, millise tulemuse saavutama ning milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid selleks vajama. Profiilid on masinloetavad, omavahel seostatavad ja korduskasutatavad. Ühe kompetentsi muutumisel ei kirjutata kümneid standardeid algusest peale ümber, vaid muudatus jõuab kõigisse seda kompetentsi kasutavatesse profiilidesse.
Avalik sektor näitab eeskuju. Avaliku sektori ametikohad kirjeldatakse kompetentsiprofiilidena ning põhjendamatud diplomi-, staaži- ja ametinimetuse nõuded kaotatakse. Riigi värbamine, töötajate arendamine ja koolitushanked muutuvad oskuspõhiseks.
Mõõdikud. Edu mõõdavad aeg uue oskusvajaduse tekkimisest kompetentsiprofiili uuendamiseni, aeg profiili muutumisest sobiva õppimisvõimaluse tekkimiseni, oskuspõhiste tööpakkumiste osakaal, varasema õpi- ja töökogemuse tunnustamine ning see, kui kiiresti saavad inimesed liikuda kasvava nõudlusega töörollidesse.
7. Paindlik ja konkurentsivõimeline tööturupoliitika AI ajastul
Üks lause: AI-ajastul tööle saamine, tööülesannete muutmine, erinevate töövormide ühendamine ja ümberõpe peavad olema lihtsad ning töötamine peab alati olema kasulikum kui mittetöötamine.
Diagnoos. Tehisintellekt ei asenda enamasti ühe päevaga tervet ametit, vaid automatiseerib osa ülesandeid, muudab teisi ning loob uusi. Kõigepealt satuvad surve alla rutiinsed ja hästi digiteeritud tööülesanded, kuid muutus jõuab ka spetsialisti- ja juhtimistöösse.
Kaitseme inimest, mitte vana tööülesannet. Eesti ei kehtesta robotimaksu ega takista ettevõttel tootlikkust suurendava tehnoloogia kasutamist. Turvalisuse loob võime liikuda kiiresti uue ja suurema väärtusega töö juurde. Riik ei subsideeri tööülesandeid, mida enam vaja ei ole, vaid aitab inimesel oma senised kompetentsid nähtavaks teha, vajalikud puudujäägid kõrvaldada ja uues rollis tööle asuda.
Töökorraldus muutub paindlikuks. Inimene võib töötada ühe või mitme tööandja juures, osalise koormusega, projektipõhiselt, ettevõtjana või nende vormide kombinatsioonina. Tööõigus peab võimaldama tööülesandeid ja töömahtu kiiresti ümber kujundada, säilitades selge vastutuse, tööohutuse ja kokkulepitud tasu. Maksud ja sotsiaalsed tagatised liiguvad inimesega kaasa ning eri töövormide vahele ei teki perioode, kus töötamine jätab inimese ravikindlustuse või muu põhikaitseta.
Üleminekukindlus asendab passiivse ootamise. Töötuskindlustuse eesmärk on anda inimesele piiratud ajaks kindlus uue töö leidmiseks, mitte kujundada püsivat sissetulekut töötamisest loobumiseks. Töö kaotamise või olulise muutumise korral hinnatakse kohe inimese olemasolevaid kompetentse, võrreldakse neid tööturu vajadustega ning pakutakse konkreetseid töö- ja õppimisvõimalusi. Ajutise või väiksema koormusega töö vastuvõtmine ei tohi kogu toetust ühe korraga kaotada. Toetus väheneb sissetuleku kasvades sujuvalt, nii et iga töötatud tund parandab inimese majanduslikku olukorda.
AI kasutamine töös peab olema läbipaistev. Tööandjal on õigus kasutada tehisintellekti töö korraldamiseks, tootlikkuse kasvatamiseks ja riskide vähendamiseks. Kui AI-d kasutatakse inimese värbamise, töösoorituse hindamise, töötasu, edutamise või töösuhte lõpetamise seisukohalt olulise otsuse tegemisel, peab inimene teadma, et AI-d kasutati, millistele andmetele otsus tugines ja kes otsuse eest vastutab. Sisuliselt olulist otsust ei tohi peita „algoritm otsustas“ põhjenduse taha. Otsus peab olema kontrollitav ja vaidlustatav ning vastutus jääb tööandjale. Euroopa Liidu AI-määrus käsitleb mitut töösuhetes kasutatavat AI-lahendust kõrge riskiga süsteemina; Eesti rakendab neid nõudeid selgelt ja innovatsiooni tarbetult takistamata.
Vajalik talent pääseb kiiresti Eestisse. Välistööjõu kaasamine lähtub Eesti pikaajalisest huvist ja tegelikust kompetentsivajadusest. Kiire menetlus antakse inimestele, kelle tõendatud kompetentsid on vajalikud siinsete ettevõtete kasvuks, teadus- ja arendustegevuseks või oluliste teenuste toimimiseks. Hindamise keskmes ei ole ainult diplomi nimetus, vaid inimese tegelik võimekus, vastutusvalmidus ja pakutava töö väärtus. Eesti valib, millist talenti vajab, kuid valitud inimesele peab siia tulemine ja tööle asumine olema kiire ning arusaadav.
Mõõdikud. Tööturupoliitika tulemust mõõdavad töölt tööle liikumise kiirus, enne töötuks jäämist alanud ümberõppe osakaal, vabade töökohtade täitmise aeg, tööjõus osalemine, tootlikkuse ja töötasu kasv ning see, kui väike osa töö kaotanud inimestest jääb pikaajaliselt töötuks. Edu ei ole rohkem toetusi ja koolitusi, vaid rohkem inimesi, kes leiavad kiiresti uue ja suuremat väärtust loova töö.
