Iganenud kvoodipoliitika lõdvendamise asemel vajab Eesti immigratsioonipoliitika radikaalset reformi, millega käib kaasas ka toimiv lõimumissüsteem, leiavad Parempoolsed.

Parempoolsete hinnangul peaks valitsus senise kvoodisüsteemi peenhäälestamise asemel sellest täielikult loobuma ning võtma kaasa Eesti majandusele reaalselt kaasa aitava punktisüsteemi.

“Kvoodisüsteem ei suuda kunagi meie tööturu vajadustega ühte jalga käia,” märkis Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler. “See pole piisavalt paindlik ning ei kindlusta kuidagi, et meile jõuavad just Eesti majanduse jaoks parimad immigrandid. Paraku näeme, et ka praegu riigikogus arutatakse vaid kvoodisüsteemi leevendamist, mitte ei mõelda, kuidas sisseränne päriselt kõikide eestlaste heaolu nimel tööle panna.”

Kiisleri sõnul peaks punktisüsteem arvestama, et Eestisse asujal oleks sobiv haridus ning Eesti tööturul vajalikud oskused: “Saame õppida Kanada ja Austraalia punktisüsteemist, võttes arvesse Eesti vajadusi ja väärtuseid.”

Parempoolsete hinnangul peaks aga koos immigratsioonireeglite ümbervaatamisega arutama ka senise lõimumispoliitika üle. “Veendumaks, et Eesti on seni ses vallas läbi kukkunud, võib igaüks minna Ida-Virumaale või kui see jääb kaugeks, Lasnamäe kanali lõppu,” rõhutas Kiisler. 

Kiisler sõnas, et kõikidele sisserändajatele tuleb kohustuslikuks teha eesti keele õpe: “Ka nende lapsed suuname õppima eestikeelsetesse koolidesse ning lasteaedadesse. Vaid nii suudame vältida sisserändega seotud probleemide teket.”