Eesti riigivõlg jõuab laupäeval märgilise tähiseni. 10 miljardi euro võla täitumist on võimalik jälgida avalikust riigivõla loendurist.

Reformierakonna populistlike rahanduspoliitiliste valikute tõttu on iga Eesti elanik praeguseks enda teadmata võlgu ligikaudu 7300 eurot. Samal ajal tõuseb pidevalt ka maksukoormus. Kui 2023. aastal oli see veel 33,7% sisemajanduse kogutoodangust (SKTst), siis tänavu 35,2%. “Ka riigivõlg on edasilükatud maksukoormus, mis tuleb kinni maksta koos kõrgete intressidega,” märkis Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. 

Eesti riigivõlg jõuab 10 miljardi euro piirini laupäeva pärastlõunal. Selle hetke saabumist on võimalik jälgida riigivõla loendurist.

“Kuna meie riigieelarve on 4,5-protsendises puudujäägis, tähendab see sisuliselt, et Eesti riigi praegune maksukoormus läheneb juba 40 protsendile. See on kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt, olles samal tasemel näiteks Itaaliaga ning kõrgem kui Hispaanias,” selgitas Kaarelson.

Et teenindada puhtalt iga-aastast riigivõlalt tekkivat intressi, peab riik igalt elanikult maksudena kokku koguma keskmiselt ligikaudu 200 eurot aastas. Rääkimata sellest, mis peaks juhtuma, kui intressid tõusevad.

“Nii ei saa riigirahandust juhtida. Eestlased maksavad Reformierakonna küündimatuse lihtsalt omast taskust kinni. Millised maksud Reformierakond järgmiseks kehtestab?” küsis Kaarelson.

Kui Eesti riigi juhtimine jätkub samal teel, on iga eestlane 2029. aasta lõpuks võlgu 12 766 eurot. “Iga Eesti pere maksab viie aasta pärast intressi rohkem kui 700 eurot aastas, kokku pea pool miljardit eurot. See raha ei loo mitte midagi uut, ei tee mitte midagi paremaks, vaid on puhas senise riigijuhtimise asjatundmatuse kinni maksmine,” ütles Kaarelson. Võrreldav summa – ligi pool miljardit eurot – kulub meil praegu näiteks teadusele või omavalitsuste toetustele õpetajate palkadeks.

2029. aasta lõpuks on riigivõla maht pea sama suur kui riigieelarve ise. “Kui meil on üleval sama suur võlg, kui on riigieelarve, tähendab see peost suhu elamist. Elame selgelt üle oma võimete ja pikas perpektiivis on sellel ühiskonnale rängad tagajärjed,” ütles Kaarelson.

Midagi peab muutuma, sõnas Kaarelson: “Alustada tuleb järgnevatest kärbetest ja kokkuhoiukohtadest: keskvalitsuse ametnike arvu tuleb vähendada vähemalt 20% võrra, riigipalgaliste palgafond tuleb külmutada, sotsiaaltoetused tuleb muuta vajaduspõhiseks, lõpetada kõrgemate riigiametnike palkade ja sotsiaalkulude indekseerimine, kaotada tuleb ettevõtlustoetused, mis ei too kaasa tootlikkuse kasvu ja regionaaltoetusi, mille mõju majandusele on tagasihoidlik, tuleb kärpida.”