Tallinna võimukõnelejad lubavad, et autojuhtide kiusamisele pannakse piir, kuid reaalsed sammud räägivad vastupidist. Tulevasel võimuliidul puudub selge siht, kuidas pealinna liikuvust tegelikult arendada.

„Üks suur lubadus on arendada Kristiines välja ühistranspordi sõlmpunkt. Mõte iseenesest on ju suurepärane, tuua rongi, bussi ja trammi peatused mugavalt ühte kohta kokku,“ ütles Parempoolsete liikuvuse töörühma liige Henrik Aavik. „Aga kust siis tramm tuleb, kui Liivalaiast ei lubata? See sama Liivalaia tramm, mis pidi olema üks peamisi tuiksooni sellesse uude sõlme, jääb tulemata.“

Aaviku sõnul näitab sama mustrit ka Pelgulinna trammiliini ümber toimuv. „Alguses pidi trammiliin seal liikuma ringiga, Puhangu tänavalt edasi Kolde puiesteele. 2025 aga plaani muudeti, et säilitada kohalike elanike jaoks ülioluline, umbes 300 kohaga parkla,“ viitas Aavik varasematele otsustele.

„Nüüd aga teatab sündiv võimuliit, et vabandust, teeme ikka nii, et see parkla kaob ära ja trammitee tuleb Koldesse,“ lisas ta. „Ma küsin täiesti siiralt: kui meile just lubati, et autojuhte enam ei kiusata, siis kuidas peaks nimetama 300 parkimiskoha likvideerimist tihedas elamurajoonis?“

Aavik rõhutas, et parkimiskohtade kaotamine tiheda asustusega piirkonnas ei ole lihtsalt mugavusküsimus, vaid mõjutab otseselt kohalike elukvaliteeti. „See on natuke nagu dieedi pidamine, kus lõunaks sööd küll ainult salatilehe, aga õhtusöögiks tellid topeltburgeri friikartulitega. Tulemus on segane ja eesmärk jääb arusaamatuks,“ ütles ta.

Parempoolsete hinnangul tuleb Tallinna ühistranspordi arendamisel keskenduda projektidele, mis loovad tegeliku liikuvusvõidu ja ühendavad suuremad tõmbekeskused. Erakond toetab Stroomi ranna trammiliini rajamist ja Liivalaia tänava trammiliini, mille sihtkohaks on Kristiine keskus – need tugevdaksid linna põhja–lõuna suunalist ühendust ja pakuksid inimestele reaalse alternatiivi autole.

Parempoolsed peavad vajalikuks kehtestada ühistranspordile taskukohane piletihind. Teenuse kasutaja peab panustama selle arengusse, sest ainult nii saab ühistransport muutuda kvaliteetsemaks. Samas jääb tasuta sõidu võimalus lastele, pensionäridele ja erivajadustega inimestele, et tagada liikumisvabadus kõigile ühiskonnagruppidele.