VALITSUSE ÜLESANNE:
KASUTADA KEERULIST AEGA UUE KASVUTSÜKLI KÄIVITAMISEKS
Riigi juhtimise eesmärk peab olema jõukuse kasv, mis sünnib vabadusest ja ettevõtlikkusest. Eesti peab saama Euroopa kõige atraktiivsemaks riigiks neile, kes julgevad mõelda suurelt ja tegutseda enesekindlalt, teha teoks pööraseid ja maailma muutvaid ideid. Jõukust ei loo mitte valitsus, vaid ettevõtlikud inimesed. Selleks tuleb luua keskkond, mis annab neile vabaduse, toob majandusse rohkem investeeringuid ning käivitab Eesti inimeste jõukust kasvatava uue kasvutsükli ka tänase ebakindla maailma vastutuules.
Selleks vajab Eesti riik selget sihti. Parempoolsed tulevad valitsusvastutust kandvatele Reformierakonnale ja Erakonnale Eesti 200 appi ja pakuvad välja juhtimiskava Eesti majanduse kasvule viimiseks ning meie riikluse kindlustamiseks keerulisel ajal. Parempoolsete juhtimiskava täiendab meie poolt varem avaldatud kärpekava ja kasvukava ning pakub välja selge plaani, kuidas muuta Eesti inimeste elujärg kindlalt paremaks.
– Tulumaks tuleb langetada 18% ja käibemaks 20% protsendi juurde.
– Kohustuslik kaitseväeteenistus laienegu kõigile kodanikele.
– Omaosalus hariduses ja tervishoius peab kasvama.
– Eesti inimesed peavad saama sama jõukaks kui skandinaavlased.
– Riik ei tohi maksudena koguda rohkem kui 33% SKT-st.
MAJANDUSKASV EESMÄRGIKS
Valitsus peab kõiki otsuseid langetades seadma sihiks majanduskasvu! Kasvu soosimiseks peab Eesti olema rahale ja talentidele kõige kergemini ligipääsetav riik maailmas.
Eesmärgid:
– Euroopa madalaim maksukoormus;
– kiire ja minimaalse bürokraatiaga asjaajamine;
– maailma kõige konkurentsivõimelisem ja etteaimatavam maksusüsteem.
● Ajal, mil USA kehtestab kaitsetolle ja peletab investeeringuid ning Euroopa tammub paigal, peab Eesti kasutama oma eeliseid ja eristuma.
● Eesti võimalus on pakkuda ettevõtjatele kindlustunnet, kuulutades välja ettevõtlus- ja maksurahu. Valitsus peab hoiduma mistahes investeerimiskeskkonda kahjustavatest otsustest. Ebakindlal ajal on vähem otsuseid parem.
● Aruandluskoormuse vähendamiseks tuleb viia ellu põhimõte, et andmeid esitatakse riigile vaid ühte kohta ja ühe korra. Ühe ukse printsiip ja andmete ristkasutus tuleb viivituseta ellu viia. Selle võimaldamiseks tuleb jõustada isikuandmete nõusolekuteenus.
● Eesti peab saama maailma liidriks tehisaru rakenduste kasutuselevõtul avalikes teenustes. Nii tekib siia AI tööstusharu keskus ja me suudame luua uusi standardeid, mida teised riigid ja ettevõtted üle võtavad.
Näiteks tuleb AI-põhised tehnilised lahendused võtta kasutusele automaatsete haldusotsuste tegemiseks ja vajadusel vaidlustamiseks, et vähendada käsitsi tehtavat tööd ja seeläbi ametnike arvu.
● Ehitus- ja arendusprotsesse tuleb muuta nii, et investeerimine Eestisse oleks lihtne, kiire ja etteaimatav. ● Tuleb kehtestada reegel, et menetlustähtaegade ületamisel ametiasutuste poolt makstakse menetlustasud tagasi.
● Energia hind peab langema Soome ja Rootsi tasemele. Kõige kiiremini toob meile konkurentsivõimelise elektri hinna uus välisühendus Soomega. Estlink 3 peab valmima juba 2030. aastaks, mitte viis aastat hiljem, nagu praegu plaanis.
● Majandust kahjustav Kliimaseadus tuleb jätta vastu võtmata ja Kliimaministeerium sulgeda ning vajalikud ülesanded jagada laiali teiste ministeeriumide vahel.
● Kõik Kliimaministeeriumi ja teiste riigiasutuste võetud kohustused roheleppe elluviimiseks koos nende mõjuanalüüside, tehtud kulutuste ning riigile ja erasektorile seatud kohustustega tuleb avalikustada.
● Seniste valitsuste poolt Eestile võetud ebareaalsed kliimaeesmärgid tuleb uuesti Euroopa Liidu tasemel läbi rääkida ja võimalusel täitmata jätta. Välisteenistus peab leidma teiste Euroopa riikide seast selleks sammuks toetajaid.
● Eesti peab kasutama võimalust, et meelitada siia rohkem talente. Ülikoole tuleb ergutada meelitama välistudengeid siia õppima ja luua tingimused, et talendid seoks ka pärast õpinguid end Eestiga – panustaksid meie majandusse, asutades siin ettevõtteid ja asudes tööle kõrge lisandväärtusega sektoritesse. Fookus tuleb seada STEM eriala inimestele.
● Rändepoliitika vajab kiiret ümbervaatamist. Iganenud kvoodisüsteem tuleb asendada Eesti huve ja vajadusi arvestava sisserändajate punktisüsteemiga.
● Finantssektori regulatsioone (näiteks ESG, AML) tuleb vähendada, et tuua alla kapitali hinda ja parandada selle kättesaadavust.
● Eestis makse maksvate e-residentide poolt loodud ettevõtete arv peab järgmise kolme aastaga kasvama 100 000-ni. E-residentsuse programmis tuleb seada eesmärgiks, et 90% e-residentsuse taotlustest saavad menetletud kuni seitsme päeva jooksul ja ettevõtlusega on võimalik alustada koheselt.
● Välisriikide kodanike, eriti e-residentide jaoks peab Eestis pangakontode avamine muutuma oluliselt lihtsamaks. Rahapesu tõkestamise reegleid tuleb muuta mõistlikumaks ja paindlikumaks. Digiajastul peab igal siin tegutseval ettevõttel ja Eesti residendil olema võimalik avada pangakonto.
EESTI INIMESTE JÕUKUS PEAB KASVAMA
Eesti inimestest peab ühe põlvkonna jooksul saama üks maailma jõukamaid rahvaid, et me jõuaks majapidamiste netoväärtuse võrdluses vähemasti Taani ja Soome vahele. Valitsuse eesmärk olgu inimeste jõukuse kasv, mitte ebavõrdsuse vähendamine.
Eesmärgid:
– püsiv, pikaajaline ja naabritest kiirem majanduskasv;
– majanduskasvust oluliselt madalam inflatsioon;
– tänasest tunduvalt madalamad tööjõu- ja tarbimismaksud.
● Valitsus ei tohi oma oma poliitikaga – maksutõusude ja kontrolli alt väljunud kulude kasvuga – inflatsioonile hoogu anda.
● Tarbimismaksude tõusud tuleb tagasi pöörata. Automaks, aktsiisitõusud ja muud tõstetud koormised tuleb tühistada, et inimestele jääks rohkem raha kätte.
● Tulumaks tuleb langetada 18 protsendini ja käibemaks 20 protsendini, et soodustada töötamist, säästmist ja investeerimist.
● Sotsiaalmaksule tuleb kehtestada lagi nelja keskmise palga tasemel.
● Eesti kapitalituru arengu soodustamiseks ja väikeinvestorite ringi kasvatamiseks tuleb lõpetada dividendide topeltmaksustamine neile, kes omavad ettevõtetes alla 10 protsendilist osalust läbi äriühingu.
RIIGI KULUD TULEB KOKKU TÕMMATA
Eesti ei saa endale lubada paisuvat ja isevoolu kulgevat keskaparaati. Riik peab keskenduma põhifunktsioonidele ja andma ülejäänu üle eraettevõtlusele.
Eesmärgid:
– 2022. aasta tasemele külmutatud riigi kulubaas;
– 20% võrra vähendatud keskvalitsuse töötajate arv;
– 300 tarbetu regulatsiooni tühistamine 2025. aasta lõpuks.
● Maksukoormus ei tohi ületada 33% SKT-st.
● Eelarvepuudujääk tuleb katta kärbetega, mitte maksutõusudega. Riigi kulude automaatne indekseerimine tuleb lõpetada.
● Keskvalitsuse töötajate arvu tuleb vähendada vähemalt 20% võrra ja riigipalgaliste töötajate palgafond külmutada.
● Riigikapitalismi vohamine tuleb peatada. Näiteks praegu tegutsevad seitse erinevat riiklikku IT-maja tuleb koondada ühtseks struktuuriks, et vähendada dubleerimist ja raiskamist, ning teenuseid erasektorilt sisse osta.
● Munitsipaalkapitalismi juurutamisele, erasektori ülesannete suunamisele munitsipaalfirmadele või MTÜ-dele tuleb panna piir.
● 2025. aasta lõpuks peab olema tühistatud vähemalt 300 tarbetut regulatsiooni, mis pärsivad ettevõtlust ja aeglustavad majandust. Uute normide tootmisele tuleb kehtestada ametkondadeülene moratoorium ja alustada õigusloome reformi.
● Haldusreform tuleb sisuliselt lõpule viia. Omavalitsuste ühinemisele peab järgnema omavalitsuste täielik otsustusõigus oma rahakasutuse üle. “Robin Hoodi” stiilis omavalitsuste tulude ümberjagamine tuleb lõpetada.
● Riigiettevõtted tuleb erastada või viia osalused börsile, esimeses järjekorras Eesti Post, Levira, Riigi Kinnisvara, Eesti Loto ja Eesti Energia.
KAITSTUD PIIRIRIIGI DOKTRIINI RAKENDAMINE
Muutunud julgeoleku-reaalsus nõuab riigivalitsemisel uue mõtteviisi kehtestamist. Eesti omariikluse kindlustamiseks tuleb tugevdada riigikaitset, hoides samal ajal ühiskond avatuna ning majandus kasvuteel. Eesti kuvand peab olema kompromissitu: me kaitseme demokraatiat ja vabadusi, me ei kuulu Venemaa mõjusfääri ja me oleme maailmamajandusele avatud rahvusriik.
Eesmärgid:
– otsustes ja tegudes prioriteediks tõstetud riigikaitse;
– välja ehitatud idapiir;
– julgeolekuraha läbipaistvat kasutust tagav erikonto.
● Valitsus peab aru saama, et julgeolekut ei saa kindlustada, kui majandus kidub ja inimesed vaesuvad. Eesti inimesed peavad nägema oma tuleviku seotust vaba Eestiga. Kindlustunne ja kaitsetahe kasvavad koos jõukuse kasvuga.
● Laiapõhjaline riigikaitse tähendab, et iga Eesti inimene teab oma rolli kriisis ja suudab seda rolli enesekindlalt täita.
● Kohustuslik ja jõukohane kaitseväeteenistus tuleb kehtestada kõigile kodanikele, valmistamaks kogu elanikkonda süsteemselt ette sõja- ja kriisiolukordade vältimiseks ja nendega hakkama saamiseks.
● Eesti loeb NATO ja Euroopa Liidu jätkusuutlikkust Eesti välis- ja julgeolekupoliitika aluseks. USA on Eestile väga olulise liitlane.
● Maismaa-, õhu- ja meretaristu tuleb kiiresti välja arendada ja selle kaitse viia uuele tasemele. See on meie eluliin, mille kaudu liiguvad liitlased, varustus ja usaldus.
● Kümme aastat veninud idapiiri rajamine tuleb lõpule viia 2026. aasta lõpuks.
● Kaitsekuludeks tuleb luua erikonto, et iga julgeoleku egiidi all maksudega kogutud või laenatud euro jõuaks reaalselt riigikaitsesse.
● Kaitsetööstuse kiireks käivitamiseks on vaja luua otsuste kiirtee läbi kõigi tavapäraste bürokraatlike takistuste.
● Eestist saagu maailma kõige eesrindlikum droonide katse- ja arenduskeskkond. Ukraina sõja valguses tuleb arendada droonivõimekust ja luua eeldused droonide suuremahuliseks tootmiseks Eestis.
● Välisteenistusele tuleb teha ülesandeks viia eestlased olulisemate rahvusvaheliste organisatsioonide ja erialaliitude juhtkondadesse, et Eesti seisukohad oleksid laialdaselt esindatud.
VÄHEM SÕLTUVUST SOTSIAALABIST
Eesti sotsiaalsüsteemi rahastamine ei saa enam senisel moel jätkuda. Igal aastal kasvab defitsiit – ainuüksi 2025. aastal suurendavad indekseerimised sotsiaalkulusid pea 500 miljoni euro võrra. Sotsiaalabi peab minema vajaduspõhiselt konkreetse inimese probleemi lahendamiseks, toetuste automaatne jagamine grupikuuluvuse alusel peab lõppema.
Eesmärgid:
– lahti indekseeritud sotsiaalkulud;
– vajadus- ja andmepõhised toetused;
– riigi isiklik tugi abivajajatele.
● Kulude automaatne indekseerimine tuleb lõpetada.
● Sotsiaalsüsteem tuleb riigist võimalikult suurel määral lahti siduda ning kaasata hoolekandesse senisest rohkem erasektorit.
● Toetustest elamine ei tohi mitte kunagi olla kasulikum kui töö tegemine.
● Sotsiaaltoetused peavad peegeldama täpselt ja õiglaselt inimese abivajadust. Toetuste andmisel tuleb minna üle vajaduspõhisele ja andmepõhisele lähenemisele.
● Eelmisse sajandisse kinni jäänud pensionisüsteem vajab põhjalikku, sisulist ümbertegemist ja liikumist solidaarsuselt suurema isikliku vastutuse suunas.
● Tehnoloogiliste võimaluste abil tuleb sotsiaaltoetuste maksmine muuta sihistatuks ja õiglaseks, luua erasektoriga koostöös riigi isiklik tugi abi vajavatele inimestele.
ARSTIABI PAREM KÄTTESAADAVUS
Praegune tervishoiu rahastamismudel vajab radikaalset muutmist, sest vananev rahvastik, halvenev tervisekäitumine ja kahanev maksumaksjate arv vähendavad arstiabi kättesaadavust. Senisesse süsteemi raha juurde toomine ei aita, sellest jääb alati puudu. Omavastutus peab suurenema nii rahalises kui ka tervisekäitumise vaates. Inimesel peab olema võimalus ise otsustada, kuhu, millal ja kelle juurde ta ravile läheb. Raviraha jagamise üle peab otsustama erakindlustuse süsteem. Solidaarne baaskindlustatus peab säilima ühiskonnale jõukohases ja õiglases vormis.
Eesmärgid:
– suurem omavastutus,
– raviraha liikumine koos patsiendiga,
– võrdsed konkurentsitingimused teenusepakkujatele.
● Omavastutuse roll tervishoius peab suurenema. Omaosalus ei ole karistus, vaid osa vastutusest oma tervise eest, mille kaudu on võimalik mõjutada positiivselt inimese tervisekäitumist. Omaosaluse ulatus tuleb määratleda selgelt ja ausalt, lähtudes sellest, mis on riigile jätkusuutlik ja inimestele taskukohane.
● Senine ühesambaline, ainult solidaarsele rahastamisele tuginev tervishoiu finantseerimismudel tuleb asendada kahesambalise süsteemiga, kus Tervisekassa rahastusele lisandub eraraha panus läbi tervisekindlustuse.
● Tervishoiuteenuste pakkumises tuleb suurendada konkurentsi ja kärpida riigikapitalismi tiibu. Teenusepakkujatele tuleb tagada võrdsed tingimused konkureerimaks kõigis valdkondades, kus see on võimalik. Tänased konkurentsimoonutused peab likvideerima.
● Raviraha peab liikuma koos patsiendiga. Tervisekassa partnerite valik peab põhinema ausal konkurentsil ja selgetel kriteeriumitel. Kõik teenuseosutajad, sh eraettevõtjad, peavad olema võrdses seisus.
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ei tohi tõsta. Kahesambalise süsteemi käivitumine võimaldab sotsiaalmaksu koormust tööandjatele vähendada.
TULEVIKKU SUUNATUD HARIDUSMUDEL
Iga Eesti noor peab saama maailma parima hariduse: teadmised, kaasaegsed oskused ja enesekindluse. Hariduselu tsentraliseerimine tuleb lõpetada, otsustusvabadus anda koolipidajatele, koolijuhtidele ja õpetajate. Mõttetu bürokraatia tuleb süsteemist välja juurida.
Eesmärgid:
– tulevikutehnoloogiate kiire ja võimalikult piirangutevaba kasutuselevõtt koolis;
– Eesti ülikoolide tõus maailma kõige konkurentsivõimelisemate hulka;
– kõrghariduse parem kättesaadavus ja kvaliteet.
● AI kasutamise õpetus tuleb tuua kooliprogrammi juba alghariduse tasemest alates.
● Kaasaegse õpikeskkonna loomise ning heade õpitulemuste eest vastutavad kooli pidaja ja koolijuht. Haridusraha kasutamise üle peab otsustama koolipidaja.
● Riiklikud õpetajate palgaläbirääkimised ametiühingute ja ministeeriumi vahel tuleb lõpetada. Õpetaja töölevõtmise ja palga lepivad kokku koolijuht ning õpetaja.
● Viimaste valitsuste suund tuua koolivõrgu ja koolielu juhtimine ministeeriumi alla tuleb tagasi pöörata ning jätta otsustamine kohapeale.
● Ministeeriumi poolt õpetajatele riikliku karjäärimudeli loomine tuleb viivitamatult lõpetada, koolijuhtidele jätta vabadus ja paindlikkus parimate talentide kooli toomiseks.
● Kõrghariduse rahastamist tuleb muuta: kehtestada osaline õppemaks ning reformida õppelaenu- ja stipendiumisüsteemi, et kõrgharidus oleks kõigile kättesaadav, parandaks õppijate motivatsiooni ning tõstaks nõudlikkust õppe sisu ja kvaliteedi suhtes.
● Haridustellimus peab olema kokku lepitud tööandjate ja koolide vahel.
● Tööandjatele tuleb luua võimalus tasuda maksuvabalt töötajate õppemaksu ja maksta stipendiume.
● Ülikoolide riiklik rahastus ja tellimus tuleb siduda ülikoolide võimega tegeleda teadmus- ja tehnoloogiasiirdega, mis eeldab ülikoolide tihedamat koostööd ettevõtetega ning suuremat ja aktiivsemat osalemist uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisel.
