Rahandusministeeriumi värske statistika näitab, et valitsuse lubatud “jõhkrad kärped” tähendavad tegelikkuses kulude suurendamist: Valitsussektori kulutused on tänavu esimese kuue kuuga suurenenud 580 miljoni euro võrra.

„Samal ajal, kui majandus tammub languse piiril ja inimeste ostujõud kahaneb iga kuuga, kasvavad valitsuse kulutused sadade miljonite kaupa. See on tänase võimuliidu moraalne kokkuvarisemine,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Kõige kiiremas ennaktempos on tänavu esimese kuue kuuga kasvanud sotsiaalkulud (161 mln eurot), hariduskulud (75 mln) ja tervishoid (69 mln). Vähemal määral kasvasid kulud avaliku korra, keskkonnakaitse ja kultuuri valdkondades.

“Ainsana vähenesid kulud üldistele valitsussektori teenustele, kuid see kaheksa miljonit kokkuhoidu ei muuda suurt pilti. Kaitsekulud, millega valitsus kõiki maksutõuse põhjendab, kasvasid tänavu esimese poolaasta ainult 144 miljonit – vähem kui sotsiaalkulud,” nentis Kaarelson. Kokku paisusid riigi kulutused  poole aastaga 580 miljoni euro võrra ehk 7,4%.

Parempoolsed peavad kaitsekulude tõstmist vältimatuks, kuid rõhutavad, et see tähendab paratamatult vajadust teisi kulusid piirata. “Eesti kaitsevõimet ei saa üles ehitada nii, et samal ajal upub riik võlasohu ja sõltub rahvusvaheliste kreeditoride lahkusest. Me peame enda kaitsmiseks oma raha ise teenima, Eesti inimeste ostujõud peab kasvama, et säiliks kaitsetahe ja enesekindel hoiak,” rõhutas Kaarelson. 

Siiamaani on valitsus käitunud täpselt vastupidi – makse tõstes, majapidamiskulusid suurendades ja nende katteks laenu võttes. “See ei ole jätkusuutlik tee,” märkis Kaarelson.  „Sellise poliitika jätkamine tähendab paratamatult, et varsti tuleb makse taas tõsta. Eesti inimeste heaolu kasvatamiseks ei ole vaja keskvõimu kulutuste paisutamist, vaid jõukust toetavat majanduskasvu ja investeeringuid,“ sõnas ta.