Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileping ei anna uut suunda Eestile ega lahenda ühtegi meie ees seisvat probleemi.
Riigikaitse vaatest lubab leping teha ära kõik need asjad, mida Reformierakond ja Eesti 200 ka koos sotsidega teha lubasid, aga siis ikkagi tegemata jätsid. Riigirahanduse poole pealt näeme lubadusi mõned Reformierakonna juhtimise all tehtud sotsialistlikud eksisammud tagasi pöörata.
Esiteks, moona ja relvatarnete tähtaegade varasemaks toomisest ei ole koalitsioonilepingus mitte kriipsugi. Samal ajal, kui maailmakord on Donald Trumpi presidendiks tõustes pea peale pöördunud, kavatseb uusvana valitsus toimetada endiselt plaani järgi, mis ei olnud juba loomise hetkel adekvaatne. Nüüd on moonahangetega venitamine juba Eestile juba eksistentsiaalselt ohtlik.
Kui valitsus võtaks riigikaitset tõsiselt, siis leiaksime koalitsioonilepingust ka lubaduse viia laskemoona hange lõpule varem plaanitust kiiremini, tuua viimaste vahendite ost – mahus miljard eurot – praegu plaanitud 2028-2031 perioodilt lähemale, aastatesse 2025-2027.
Teiseks, kui Michali esimene valitsus täitnuks oma lubadused ja suunanuks riigikaitsesse kogu raha, mille uute maksudega kokku korjamist on riigikaitsega põhjendatud, moodustaksid kaitsekulutused juba tänavu 5% Eesti SKT-st.
Kahjuks seda uus koalitsioonilepe ei muuda ning maksutõusudega kogutud raha liigub jätkuvalt jooksvate kulude katteks, peamiselt sotsiaalvaldkonda. Kui sündiv valitsus suunaks selle raha päriselt riigikaitsesse, jõuaksid Eesti kaitsekulud juba sellel aastal 5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning isegi ületaks viite protsenti järgnevatel aastatel.
Ka ei ole koalitsioonilepingus lubadust Balti ühise kaitsevööndi välja ehitamiseks. Läti ja Leedu on selleks juba raha leidnud, vastavalt 300 ja 600 miljonit eurot, kuid Eesti valitsus ei tea senimaani isegi seda, kui palju Eesti osa maksma läheb ja millal selle rajamiseni võiks jõuda.
Koalitsioonilepingus ei ole sõnagi ka elektri hinna alla toomise eraldi suureks eesmärgiks võtmisest. On märkimisväärne, et ajal, mil Eestis on energia meie lähinaabritest Soomes ja Rootsis umbes kaks korda kallim, ei pühenda valitsus nii suurele probleemile võimuleppes sõnagi. Kui konkurentsivõimelist elektri hinda eraldi eesmärgiks ei võeta, pole loota ka selle iseeneslikku langemist, seega võib oodata, et Eestist investeeringuid peletav ja majapidamisi nööriv elektri hind jääb meiega veel vähemalt selle valitsuse mandaadi lõppemiseni.
Vähemalt eelmise Micahli valitsuse ühes suurimast fopaast – meretuuleparkide toetamisest 2,6 miljardi euroga – on loobutud. Meretuuleparkide vähempakkumist lepingus enam ei lubata.
Valitsus ei kavatse lõpetada ka riigieelarvet iga aastaga aina rohkem kreeni kiskuvat kulude indekseerimist. Ka ei kavatse Reformierakond – vähemalt riigi rahanduse korda saamiseni – loobuda enda ülikallist valimislubadusest maksuküür kaotada. Küll aga põlistab uus valitsusleping enneolematusse kõrgusse, 24% juurde tõusnud käibemaksu.
Ka ei leia me leppest lubadust jätta Eestile ebavajalik kliimaseadus kõrvale, sõnagi pole ka hiiglasliku kliimaministeeriumi tükeldamise kohta.
Tervitada tuleb uue koalitsiooni soovi anda võimalikult palju tugiteenuseid erasektorile hallata, kuid ühe hiigelmonstrumi – tervikliku riigi IT-maja loomine suurendab bürokraatiat riigis ning vähendab tõhusust Eesti riigi IT juhtimises.
Arvamuslugu ilmus Eesti Päevalehes 19.03.2025: https://epl.delfi.ee/artikkel/120364743/fookus-parempoolsed-koalitsioonilepingust-vaja-on-remonti-aga-valitsus-puhib-tolmu
