Uudis riigiasutuste miljonitesse eurodesse ulatuvatest suhtekorralduskuludest kinnitab, et peaminister ja Reformierakonna juhitud valitsus ei ole kärpimist siiani tõsiselt võtnud.

„Kui valitsuse sõnum riigiasutustele oleks olnud, et kokkuhoid on päriselt prioriteet, näeksime hoopis teistsuguseid otsuseid,“ ütles Parempoolsete aseesimees Kristjan Vanaselja. „Praegu on aga selge, et riigiasutused on aru saanud – tegelikku vajadust kokkuhoiuks ei ole. Kui poliitiline juhtkond oma tööd ei tee, ei tasu imestada, et riigiasutused kulutavad kriisiajal raha suhtekorraldusele ja küsitava väärtusega kampaaniatele.“

Vanaselja sõnul tuleb ametkondade hiiglaslike suhtekorralduskulude tulevärki pidada sümptomiks, probleem ise on valitsuse juhtimisvõimetuses. „Riigi kõrgeim poliitiline juhtkond on lubanud kulurallil jätkuda. See oli ette teada, et varem või hiljem jõuab avalikkuse ette skandaal, kus maksumaksja raha kasutatakse kõigist kärpejuttudest hoolimata maine kujundamiseks, mitte teenuste parandamiseks.“

Parempoolsed rõhutavad, et olukorra parandamiseks on vaja reaalseid ja järjepidevaid kulude kärpeid. „Kärpimine algab poliitilisest tahtest. Kui see puudub, ei päästa meid ei ilusad sõnad ega rasvased PR-lepingud,“ lisas Vanaselja.

Olukord on seda kahjulikum, et ühiskond on järskude maksutõusude järel jõudnud reaalselt taluvuspiirile. “Tuleb ellu viia Parempoolsete pakutud maksulangetused – tulumaks 18 %, käibemaks 20 % ning kaotada maapiirkondade elanikke karistav automaks,” rõhutas ta. 

Maksulangetustega peab Vanaselja sõnul kaasnema ka riigi kulude ulatuslik kärpimine, et olukord päriselt paraneks. “Kui arvestame, et maksusid on järsult tõstetud, et riigikassasse jõuab loodetust rohkem maksuraha, et reaalselt pole keskvõimu kulusid sugugi kärbitud, saame kokku äärmiselt pahaendelise kokteili. Inimesed ei saa enam aru, mille jaoks nad neid kõrgeid makse maksavad, tulemuseks ühiskonna viha ja inimeste võõrandumine riigist,” hoiatas ta.