Viimaseil päevil lahvatanud avalik tüli, kus endine kantsler süüdistab kaitseministrit riigikaitse unarusse jätmises, mõjub halvavalt nii inimestele kui ka majandusele. Eesti vajab kindlustunnet, mis tugineb reaalsetele tegudele ja tõe rääkimisele, praegu ei paista aga kumbagi.
“Meil kohe praegu vaja valitsuselt selget sõnumit nii oma Eesti inimestele kui ka piiride taha, et Eesti valitsus tegeleb tõhusalt riigi kaitsmisega, mitte ei klaari omavahel mingeid vanu arveid,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Marti Aavik. Kui vastab tõele leviv kahtlus, et praeguse kraaklusega klaaritakse hoopis Reformierakonna sisetülisid, siis on see veel erakordselt vastutustundetu. “Kui tingimata peate omavahel kaklema, siis leidke teema, mis ei lammuta Eesti inimeste usku tulevikku,” sõnas Aavik.
Just praegu on vaja sõnumiselgust: inimesed peavad julgema Eestis elada, lapsi sünnitada, ettevõtted laieneda ja välisinvestorid investeerida. “Praegune kisma moonaostude üle mõjub täpselt vastupidi, üksiti Eesti inimesi ja majandust halvavalt,” tõdes Aavik.
Tõsiseltvõetav sõnum saab seista aga ainult konkreetsetel tegudel. Seega peab valitsus otsekohe selgitama, kuhu on siiani kulutatud julgeolekule viidates maksudega kokku kogutud ja lisaks laenatud raha, kokku 1,2 miljardit eurot.
Mäletatavasti tõusis läinud aasta alguses käibemaks 2 protsendipunkti võrra, tänavu suvel seisab ees järjekordne tõus samas mahus. Aastail 2024-2025 kogutakse käibemaksu riigikaitsele viidates 550 miljonit eurot rohkem kui varem. Füüsilise isiku tulumaksu tõus 2 protsendipunkti võrra toob eelarvesse umbes 230 miljonit riigikaitsele mõeldud eurot. Tänavu aasta algusest jõustus automaks, samuti julgeoleku vajadustega põhjendatud, sellest koguneb 236 miljonit. Eelmisel aastal emiteeritud riigikaitse-võlakirjadega laenati lisaks veel 200 miljonit.
“Peaminister Kristen Michal peab veenvalt selgitama, mida siiani tehtud on ja mida tehakse lähimal ajal,” rõhutas Aavik. Peale selle tuleb peaministril kindlaks teha, mille taga seisab paljuräägitud kaitsetööstuspargi rajamine. “Milliseid samme on peaminister astunud Eesti kaitsetööstuse arendamist endiselt takistava bürokraatia kaotamiseks? Miks on valitsus rahul olukorraga, kus reaalne tootmine võib alata alles 2027. aastal?”
“Juba sõja alguses, kolm aastat tagasi, ütlesid riigikaitse eestvedajad, et stopper läks riigiametnike jaoks käima 24. veebruaril 2022 ning kahe aastaga tuleb riigikaitse ajada tippvormi. Väga õige hoiak,” ütles Aavik. “Kahjuks paistab siit ja sealt riigiasutustest, justkui ei oleks kolm aastat hiljem ikka veel kohale jõudnud, et kiire ja otsustav tegutsemine loob kindlust, bürokraatlik venitamine toidab aga hirme. Kogu sel perioodil on võimul olnud Reformierakond. Miks siis ikka on põhjust rääkida venitamistest,” küsis Aavik peaminister Michali poole pöördudes.
Artikkel ilmus Delfis 17.03.2025: https://www.delfi.ee/artikkel/120364051/parempoolsed-valitsus-peab-andma-riigikaitse-kohta-selge-ausa-sonumi
