Lavly Perlingu kõne erakonna 15.03 kohtumisel “Ainult Paremaks!”
Ukraina peab neljandat aastat võitlust vabaduse eest. Hommikuti ärgates ei tea viimastel kuudel ja nädalatel, mis uudised USAst vahepeal tulnud, aga ühes võib peaaegu kindel olla – need üllatavad ja peaaegu alati on need seotud rivaliteediga. Euroopaga, Hiinaga, aga ka Gröönimaaga ja Kanadaga. Kohati pöörased väljaütlemised maailma mõjukaimalt presidendilt, millele reageerivad turud ja teiste riikide liidrid.
Kui Eesti poliitika üks suur probleem on see, et sõnadele tegusid ei järgne ja jutt jääbki jutuks siis siit tänast USA-d vaadates näib, et teod on nii kiired tulema, et nende mõju hoomamine on keeruline ja tagajärjed ennustamatud. President Trump võitleb seal üleilmastumise vastu, ja olgugi see ettevõtmine juba eos läbikukkumisele määratud, jõuab ta protektsionistlikke piiranguid kehtestades tekitada hulga segadust.
Kaubandussõjas võitjaid ei ole ja olukorda, mis maailma kaubandust ootab aasta või kahe pärast, on sisuliselt võimatu ennustada. Euroopa puhul on suurim küsimus, kas ja kui kiiresti suudetakse mõnus aeglane, rahu aega sobiv reageerimine asendada kiirkohanemise võimega.
Kui karussell keerleb pöörasel kiirusel ja meie võimuses ei ole seda peatada, on oluline siiski omada arusaama, kuidas sel pöörasel sõidul, kus kõik reeglid, mis siiani kehtinud, on pea peale keeratud, ikkagi ellu jääda. Seejuures mitte lihtsalt ellu jääda, vaid selle pöörase aja kiuste võtta ette suund kasvule ning liikuda sinna kiiremini ja läbimõeldumalt, kui naabrid. Vastus sellele on läbi eesmärgi, fookuse, enesekindluse ja otsustavuse. Lahendus peitub selles, kuidas globaalses poliitikas olla partner, kuidas kasvatada oma kaitsevõimet, kuidas oma inimestel hoida alles kaitsetahe. Piiririigis pole need kihid üksteisest eraldatavad.
Eesti lugu on vabaduse lugu ja meie eesmärk on ükskõik kui keerulisel ajal hoida fookuses vaba riik, mis järgmistele põlvedele jätta. Vaba riik tänases maailmas ja eriti siin, agressorist Venemaa kõrval saab olla vaid jõukas riik. Jõuka riigi rahvas on jõukas. See on omanike riik, kus inimestel on, millest hoolida, mida kaitsta. See on uhke ja haritud rahvaga vaba riik, mis püüdleb kõige jõukamate seika. Jõukus aga tuleb kasvust ja ainult kasvust.
Parempoolsete loomise hetkest oleme ehitanud maailmavaatelist parempoolset erakonda, mille fookus on majandusel, veel täpsemalt majanduskasvul.
Vaba, jõuka ja eestimeelse ühiskonna eest seismine on olnud meie ühine eesmärk ja koos toimetamise mõte.
See on väga hea, et täna räägitakse ühiskonnas parempoolsusest rohkem kui kunagi varem. Parempoolsed on eesti keeles rehabiliteerinud parempoolsuse mõiste, andnud parempoolsusele sisu ja mõjutanud sedagi, et üha suurem osa inimesi toetavad parempoolseid lahendusi.
Parempoolsus, see on ise endaga hakkama saavad inimesed, see on loomine, mitte ümberjagamine, see on pingutus, ettevõtlikkus, tööga väärika elu enesele võimaldamine, ise otsustamine oma elu üle, see on omandi au sees hoidmine, tugev majandus ühes madalate maksude ja vähese riigi sekkumisega. See on vastand lapsehoidjariigile. See on vastand tänasele viimased kümme aastat kehtinud suunale, kus usutakse reegleid, tsentraliseerimist ja ümberjagamist.
Just neile põhimõtetele tugines koostasime juba 2023. aasta sügisel riigi kulude kokku hoidmiseks üksikasjaliku Kärpekava, mille ellu viimisel ei oleks Eesti majandus tänases madalseisus ja kokku olnuks riigi kulusid olnud võimalik tänaseks tõmmata enam kui neli miljardit. Piisanuks vaid poliitilisest tahtest külmutada riigi kulud.
Kui oli selge, et Kärpekavast ainult ei piisa, esitasid Parempoolsed ka Kasvukava. Eelmisel aastal aga olime need, kes me kohtusime enam kui 70 ettevõtlusorganisatsiooniga, teemaks surve valitsusele ära jätta ettevõtte tulumaks. Meie võitsime! Eelmisel nädalal kõlas otsus, et see jäetakse ära. Muidugi on selge, et see maks jõudis juba enne rakendumistki palju halba teha: Eestisse tuleb vähem välisinvesteeringuid, ka kohalikud ettevõtjad on laienemisplaanid edasi lükanud.
Sellegi üle võiks rõõmustada, et neil kohtumistel ei varjanud me oma veendumust, et „julgeolekumaksuna“ serveeritud maksutõusud ei ole ajutised ja ei lähe kaitsesse. Tänaseks on seegi vassimine välja tulnud, sest teada andis peaminister nii sellest, et see ei ole ajutine ning see, et kaitsesse sellest läks vaid 27%, on Parempoolsed juba varem välja arvutanud. Rõõmsad Parempoolsed selle üle aga ei ole. Hoopis mõtlikud, sest see, mida teeb tänases julgeolekuolukorras pidev vassimine ja oma riigijuhtide vastu usalduse kaotus, teeb mõtlikuks.
Viimase nädala palagan on piinlik. Ajal, mil inimesed üha enam mõistavad, et see vasakule sohu vajumine, mis toob kaasa õpitud abitust ja vabaduse kadu, ei ole Eestile õige tee, tuleks riik juhtida tagasi paremale teele, aga juhtijaid ei ole. Juhid on kas puhkusel, kui on vaja Euroopa liidritega seista Eesti huvide eest või säutsuvad sotsiaalmeedias või teevad uut koalitsioonilepet, sest üle-eelmine oli liiga detailne ja eelmine liiga üldine.
Parempoolsed on loonud võimutagi ühiskonda muutvaid narratiive ja andnud tänagi koalitsioonile ette viis sammu, mida koheselt rakendada:
– negatiivne riigieelarve, millega külmutada kulud, vähendada ametnike arvu ja indekseerida lahti riigi püsikulud;
– bürokraatiapakett, mis ei tähenda regulatsioonide vähendamiseks loodavat regulatsiooni, vaid nimekirja tühistatavatest normidest, kohustustest, tühjadest tegevustest ja kohustustest inimestele, ettevõtetele ja inimestega suhtlevatele ametnikele;
– energiaplaan, mille eesmärk on taskukohase hinnaga varustuskindel energia ning mis ei lähtu saladiilidest ega kellegi erahuvidest, põhineb hoopis arvutustel, mõjuanalüüsidel, arvestab meie olemasolevate võimalustega biomassi ja põlevkivi näol, jääb tehnoloogianeutraalseks puhta energia suhtes ning võtab sihi tuumajaamale Eestis;
– kaitsekulude vaates tuleb luua erikonto ehk ehitada selge müür tavalise riigieelarve ja laenu ning maksudega julgeolekuks mõeldud raha tarvis, sest tänane valitsuse tegevus on selgelt näidanud, et julgeoleku sildi all kokku kogutud raha teps sinna ei jõua, aga see on julgeolekule ohtlik
– maksude osas aga tuleb minna nende langetamise teed, et inimeste ostujõud ja ettevõtete konkurentsivõime mingilgi moel taastuks.
Kui veel lisada fakt, et ka parlamendist väljas olles on Parempoolsed esitanud parlamendis koostöös Leo Kunnasega ka ainsa tõsiseltvõetava eelnõu Vene Föderatsiooni kodanikelt valimisõiguse äravõtmiseks juba 2025 kohalikel valimistel, siis head liikmed, ma usun, et pole kahtlust, Parempoolseid kui Eesti ainsat parempoolset erakonda on vajalik ja täna ainuvõimalik alternatiiv tänasele seisakule.
Parempoolsusest räägitakse täna palju, kõige valjemini nüüdne võimuliit. Reformierakond on aga teatavasti aastaid Eestit sotsialismi suunas tüürinud, tõstnud makse ja kehtestanud uusi, piiranud ettevõtlusvabadust, pannud vohama bürokraatia. Kui nad nüüd mõnest oma vasakpoolsest otsusest lahti lasevad, ei tee see neid veel parempoolseks.
Seega lasub just meil vastutus ühel päeval parempoolsed lahendused ka ellu viia. Mitte säutsudes ja koalitsioonilepingut pidevalt ümber tehes ja hädaldades, kuidas koguaeg on partnerid süüdi, et oma sõnu teoks ei saa teha, vaid päriselt, läbi raskete otsuste, olles valusalt aus oma valijaga ja pingutades Eesti eest seismisel nii siin kui kaugel maailmas. Meie inimesed teavad, kuidas seda teha ja eesmärk on meil ju paigas – ühe inimpõlve jooksul kõikide majapidamiste kogu jõukuse kasvatamine Taani ja Soome vahele. See tähendab rohkem vabadust, rohkem pingutust, rohkem kasvu, aga alustuseks rohkem etteastumise julgust ja vastutuste võtmist.
Parempoolsed ehitavad üle Eesti tugevaid kohalikke omavalitsusi. Tugevad on sellised, kuhu inimesed tahavad oma kodusid luua, sest seal on tööd, ühendused ja keskkond, mis pakub eneseteostust tööst vabal ajal. Selleks on vaja suuremaid kohalikke omavalitsusi, et nende juhtimise kvaliteet kasvaks ja investeeringuid, et töökohti luua ning nõudlikkust valdade ja linnade juhtimisel. Tugevas kohalikus omavalitsuses töötab see inimese jaoks, märkamatult ja vajadusel toetavalt.
Head erakonnakaaslased!
Kui me tahame kooli, kus klassis kehtestab reeglid õpetaja, mitte minister ministeeriumis, kus kohapeal omatakse ambitsiooni ja liigutakse selles suunas, mitte ei täideta poliitilise toiduahela kohti, kus päriselt hinnatakse ja tajutakse, mida tähendavad investeeringud ja ise endaga hakkama saavad inimesed, siis tuleb minna sügisel nimekirja mitte ainult meil, vaid kaasa tuleb kutsuda iga parempoolne inimene, kes ihkab muutust.
Otsime üles inimesed, kes jagavad meie maailmavaadet ja kutsume nad endaga, kasutades meie viimase Logi uue liituja sõnu:
„Asi on jõudnud niikaugele, et nüüd ei saa enam toimuvat kõrvalt vaadata,” selgitas ta otsust liituda. Parempoolsete roll tänases Eesti poliitikas on tema hinnangul selge: „Meie roll on tagada, et kasvu soosiva majanduskeskkonna loomisele pöörataks piisavalt tähelepanu ja et Eesti julgeolek oleks usutavalt tagatud ja vastavalt ka rahastatud. Julgeoleku sildi all kokku kogutud raha, olgu see laenatud või maksumaksjalt saadud, peab jõudma täies mahus riigikaitsesse“
Ja ärge võtke tõsiselt viimase nädala lugusid, kus peaminister kasutab palju sõna „parempoolne“. See on vaid sõna, nagu riigijuhtimine X-s või partnerite süüdistamine, viimase nelja aasta jooksul kolme partnerit, kes on süüdi, et ei saa riiki juhitud. Viimased kümmekond aastata järjest on Eestit kui laeva järjest vasakule ja vasakule pööratud, nii et ettevõtte tulumaksu tühistamine või nulleuro täiendav üksikisiku tulumaks kui parempoolsed lahendused, mis on õiged otsused, suunda veel ei muuda. Sest kuigi peaminister numbrimaagiasse ei usu, siis mõelge ise – kümme suurt sammu vasakule ja kaks väikest tagasi, kuhu jääb suund.
Nii et ikkagi Parempoolsed, meil on vaja taastada Eesti edulugu, päästa see edu tuhaks põlemisest.
Ma tänan ja on ju nii – siit edasi ainult paremaks!
