Reformierakond esitab suure ühiskondliku võiduna paari enda juhtimisel jõustatud maksu tühistamist, kuulutab sotside väljaviskamise järel justkui mingit uut ajastut. Probleemid on aga kaugelt tõsisemad: usalduskriisi ei saa lahendada parempoolsetest sõnadest ja vasakpoolsetest tegudest koosneva võltsparempoolsuse kaudu.

Investeeringud ei usalda Eesti majandust ning nende maht on langenud kriitiliselt väikeseks, inimesed on saanud nii palju petta parlamendierakondadelt, et usaldus parteide vastu on aegade madalaim. Suured Euroopa riigid ei usaldanud meid niigi palju, et me saanuks julgeoleku teemadel Pariisis ja Londonis olla laua ääres, mitte nagu teravmeelitsejad öeldnud, laua peal, menüüs. Kõiki usalduskriisi komponente ühendavad kolm sõnapaari, mis meid sellesse olukorda viinud – poliitika ebakindlus, poliitikute valelikkus, majanduskeskkonna etteaimamatus.

Usalduseta suuri muutusi ei tee. Kõigil on veel meeles, kuidas tuli Reformierakonna valimisvõit – hämamisega. Maksudebatti välditi, riigi eelarveseisu varjati ja lubadusi jagati teades, et mingidki võimalused nende elluviimiseks puuduvad. See kõik on kestnud kaks aastat.

„Tänaseks on teada, et kehtestatud „julgeolekumaksust“ jõuab julgeolekusse vaid 27%, laskemoonalaenu eest osteti vaid poole jagu sellest, mis vaja, energiaplaan osutus ilmselt saladiilide varjamiseks väljamõeldud 2,6, miljardit toetusi sisaldavaks analüüsideta ja arvutusteta käkiks, maksutõusud on inimesi teinud üha vaesemaks, ettevõtted kaotavad jätkuvalt konkurentsivõimet.

Eelmisel nädalal toimunud majanduskonverentsil „Tuulelohe lend“ ei uskunud üle poolte ettevõtjatest, et majanduse madalseis on käes ja ligi pooled saalis hääletanutest pidasid majanduse suurimaks probleemiks valitsuse heitlikku poliitikat.

See kõik toimub olukorras, kus maailma julgeoleku ebakindlust silmas pidades oleks ülioluline, et meil kodus oleks asjad korras. „Asjad korras“ tähendab riigijuhtide poolt tõe rääkimist, läbipaistvust ja julgust otsustes ning korda ja võimekust otsuste elluviimises.

„Kindlustunne, konkurentsivõime, otsustusjulgus – need on kolm kriteeriumit, mille järgi hinnata alustava valitsuse tööd,“ ütles peaminister Kristen Michal riigikogu ees suvel ametisse astudes. Tänane poliitiline olukord näitab, et Kristen Michali esimese valitsuse võib lugeda läbikukkumiseks. Kodanikes on võimendunud ebakindlus, sest inimestele saab iga päev üha selgemaks, et tänastele riigijuhtidele tulevikku silmas pidades loota ei saa. Majandus kidub, inimesed jäävad järjest vaesemaks, plaani, kuidas ettevõtete konkurentsivõime taastada, ei ole, ja julgus otsusteks puudub.

Kogu eelneva valguses on selge, et sotside valitsusest koju saatmine ei too kaasa sisulist juhtimiskvaliteedi muutust, kuivõrd ohjad on ju senisest veelgi enam Reformierakonna käes. Valitsusremont mõjub seega asendustegevusena, PR-projektina, mitte sisulise muudatuse algusena.

Kristiseerimine üksi ei aita. Märkimata ei saa küll jätta, et kui ligi kolm aastat tagasi rakendanuks valitsus meie „Kärpekava“ ja hiljem esitatud „Kasvukava“, poleks me tänases olukorras. Toonase „Kärpekava“ ajaga võrreldes on riigi kulutused tänaseks kasvanud nelja miljardi võrra, hinnad on kasvanud kiiremini kui kui kuskil mujal Euroopas, majandus ise on endiselt Euroopa kõige nõrgemate seas.

Kolme usalduskriisi põhipõhjuse vastu on vaja vastujõudu ja usalduse kasvatamise kava ehk usalduse taastepaketti – konkreetseid tegusid, kuidas usalduskriisist väljuda.

Alustuseks tähendab see kolme sammu. Esiteks tuleb võtta vastu negatiivne lisaeelarve, mis päriselt arvestab muutunud julgeolekuolukorda ja tõmbab riigi kulud maha eelmise aasta tasemele. Tulumaks tuleb langetada 18 protsendi juurde ja käibemaks 20% peale. Siia alla käib ka seadusloome pidurdusplaan – peame koostama konkreetse loetelu tühistamisele minevatest regulatsioonidest.

Teiseks on vaja reaalajas jälgitavat koalitsioonileppe täitmise kava, mis ei põhine jutul ja loosungitel, vaid numbritel.

Kolmandaks peab inimestel tekkima selge ülevaade, kuidas julgeolekuks saadavat raha, olgu see maksude või laenu kujul, ikkagi päriselt julgeoleku tarvis kasutatakse.

Kuigi peaminister on nimetanud numbreid „maagiaks“, siis loodetavasti oli see siiski ebaõnnestunud nali ning valitsus tajub, et just pikaajalisi eesmärke paika pannes ning numbreid ja teadust arvesse võttes nende poole liikuma asudes on võimalik Eesti majandus viia kasvule, tehes seeläbi kõikide inimeste elujärge paremaks, ettevõtete ja riigi kui terviku konkurentsivõimet tugevamaks, Eestit kaitstumaks.

Ehk siis – enne, kui tekkinud kaksikliidu elujõulisust, ühiskondlikku suutlikkust või toimekindlust arutada, tuleks vaadata, mida valitsus reaalselt tegema hakkab. Optimismiks pole põhjust enne, kui näeme, et valitsus keskendub päriselt tööle, mis viiks majanduse kasvule. Mitte pelgalt sellele tavalisele, tsüklilisele kasvule, mida eelmise nädala märgid näitasid, vaid ikka püsivale, pikaajalisele ja naabritest kiiremale. Sellisele, mis taastaks inimeste ostujõu ja teeks kõik majapidamised jõukamaks.

Arvamuslugu ilmus eesti Päevalehes 11.03.2025: https://epl.delfi.ee/artikkel/120362829/parempoolsete-juht-lavly-perling-ma-naen-voltse-parempoolseid-sonu-ja-hoopis-vasakpoolset-tegutsemist