Kolme parteiliidri energeetikadiil jätab tähelepanuta kõige olulisema – tarbijatele taskukohase ja suurinvesteeringuid meelitava energiahinna.

“Jättes täiesti kõrvale äärmiselt küsitava viisi, kuidas kolme parteijuhi energiaplaan sündis, on ilmne, et see ei lahenda ka Eesti energeetika põhiprobleemi: Eestis on elekter umbes kaks korda kallim, kui meie lähinaabritel Soomes ja Rootsis,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Tagatoa vaikuses tehtud diil toob Kaarelsoni sõnul tarbijatele miljarditesse eurodesse ulatuvaid uusi kohustusi. Parteijuhtide plaan näeb mere- ja maismaatuuleparkide toetuseks maksumaksjate taskust ette kuni 2,6 miljardi euro suuruse toetuse 20 aasta jooksul.

Kaarelson tõi esile, et tehnoloogilisest neutraalsusest loobudes minetab Eesti energiaturg sisemise konkurentsi, me ei saa loota, et erinevad energiaallikad ja tootmisviisid omavahel võisteldes Eesti tarbijatele parima hinna tagaks. “Riik ei tohi ette öelda, milliseid tehnoloogiaid peaksid turuosalised arendama,” rõhutas ta. Parteijuhtide plaani läbimõtlematuse tõttu tabavad maksumaksjaid täiendavad koormised – kallinevate võrgutasude kaudu makstakse kinni näiteks meretuuleparkide võrguehitused Lääne-Eestis ja meie rannikumeres.

“Kui analüüsid näitavad, et ilma toetuseta läbi ei saa, siis tuleks neid vähemalt suunata võimalikult tehnoloogianeutraalselt, vähempakkumise vormis,” täpsustas Kaarelson. Ta selgitas, et tehnoloogia järgi määratud heldetele toetustele üles ehitatud energiaturg ei taga konkurentsi ei tootjate ega tehnoloogiate vahel, mistõttu ei olegi loota, et elektri hind märgatavalt langeks.

Plaani kõige arusaamatum osa on tema sõnul kavatsus hakata maksumaksja rahaga toetama ka energia salvestamist – tööstusharu, mis seni on toiminud täiesti turupõhiselt. “Miks on vaja doteerida ühte konkreetset ettevõtet, kui seni on kogu tööstusharu investeerinud ilma toetusteta,” küsis Kaarelson.

Ta märkis, et niikaua, kuni valitsus ei võta selgeks eesmärgiks energia hinna langetamist, ei ole põhjust ka loota selle iseeneslikku odavnemist. See seab ohtu kogu Eesti arengu, seda nii eratarbijate kui ka suurtööstuste vaatest.

“Energia hind on praegu tööstuste jaoks üks olulisemaid murekohti. Praeguse hinna juures ei saa Eesti tööstus kasvada, mis mõjutab otseselt ka Eesti inimeste elujärge – meid ähvardab vaesumine ja kidumine,” nentis Kaarelson. Konkurentsivõimeline energia lõpphinna tase meelitaks tema sõnul tööstuslikus mahus elektrit tarbivaid ettevõtmisi Eestisse tulema, mis tõstaks üldist elektritarbimist ja laseks langetada ka võrgutasusid.