Hiljutine rünnak, mis purustas Eestit Soomega ühendava elektrikaabli, joonib alla Eesti vajaduse oma energiat ise toota.

“Eesti energiajulgeoleku tagamine on meie enda asi, mitte soomlaste või rootslaste probleem,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. Eestil peab olema piisavalt juhitavaid võimsusi nii igapäevase varustuskindluse tagamiseks kui ka võimalike rünnakutega toime tulemiseks.

“Esmalt tuleb tühistada lubadus, et Eesti loobub põlevkivijaamades elektri tootmisest 2035. aastaks,” ütles Kaarelson. Euroopa Liit ei nõua meilt põlevkivielektri tootmise lõpetamist – kui täidame heitmenorme ja kasutame peale põlevkivi kütusena ka biomassi, võib põlevkivienergeetikaga jätkata ka pärast 2035. Aastat, selgitas ta. Praeguse energeetikaprobleemi kõige jätkusuutlikum lahendus on Kaarelsoni sõnul aga tuumaenergia.

“Parempoolsed toetavad tuumaenergia kui vähima süsinikuheitega energiatootmisviisi kasutuselevõttu, tuumaenergia tootmist Eesti pinnal,” rõhutas ta. See ei tähenda aga, et riik peaks tuumaenergiat doteerima – erainvestor peaks suutma toota turutingimustel. “Täpselt sama loogika kehtib ka tuuleparkide kohta – me oleme riiklike toetuste, hinnapõrandate ja dotatsioonide vastu,” selgitas Kaarelson. Riigi ülesanne on tuumaenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks luua seadusandlik raamistik, sealhulgas järelevalve- ja muud regulatsioonid. Kliimaministeerium peab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse väljatöötamisega kiirustama.

Kahjuks pole Kaarelsoni sõnul praegu näha, et tänane valitsus energeetikakriisi lahendamisega tegeleks. Pärast merekaabli purustamist tõusis Eesti elektrihind püstloodis, kuid kahjuks on meie energia ka headel aegadel umbes kaks korda kallim kui Soomes või Rootsis. Tagajärjed on Kaarelsoni sõnul rängad – majanduse konkurentsivõime käib alla, ühiskond vaesub.

“Kahjuks pole näha, et tänane valitsus selle probleemiga tegeleks,” nentis Kaarelson. Ta tõi esile, et ei kliimaseaduse eelnõu ega ka hiljuti valminud Energiamajanduse arengukava kuni aastani 2035 ei maini vajadust Eesti elektrihind naabritest odavamaks muuta või vähemalt samale tasemelegi viia. Ka pole siiamaani tõsiselt mõeldud, kust tuleb Eesti elekter siis, näiteks mõlemad merealused kaablid purunevad.