Neil päevil esitletud majandusminister Erkki Keldo majandusplaan sisaldab hulgaliselt väga häid mõtteid. Kahetsusväärselt läheb valitsuse tegevus plaanis esitatuga selgesse vastuollu, mistap tuleb Keldo kava pidada pigem mainekujunduslikuks algatuseks.
Energiahinna probleem ei lahene
Keldo plaani energeetika-alane osa tundub esmapilgul asjalik, ent lähemalt lugema hakates paljastub sihitu rapsimine. “Eesti tööstuste üks suuremaid probleeme on, et meil on energia kaks korda kallim kui näiteks Soomes ja Rootsis. Majandusplaan paistab seda asjaolu ignoreerivat – palju on juttu taastuvenergiast, kuid tuumajaamaga tagatavast odavast baasenergiast pole kavas silpigi,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.
Ta täpsustas, et mitme viimase valitsuse tegemata töö tõttu pole Eestis praegu piisavalt ka taastuvenergia-võimsust, nüüd üritatakse asja parandada valest otsast: toetuste ja erisuste kaudu, selle asemel et päriselt Eesti väga kalli elektri probleemi lahendada.
Investeeringud ainult toetuste eest
Keldo plaani üks oluline osa on otsetoetuste abiga investeeringuid Eestisse meelitada, nelja aasta jooksul on selleks plaanitud 160 miljonit eurot, mis peaks jagunema vähemalt kaheksa ettevõtte vahel. “Selmoel majanduse elavdamine on ette läbi kukkunud,” tõdes Kaarelson. Kui kõigepealt rikutakse Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime – uued maksud, vohav bürokraatia, riigikapitalistlik hoiak – ja siis hakatakse toetustega investoreid meelitama, siis tulevad meile ainult need ettevõtjad, kelle investeering sõltub ainult toetuse saamisest. “See tähendab Eesti majanduskeskkonna suhtes alla andmist, täielikku ambitsioonitust,” ütles Kaarelson. Ta rõhutas, et pikaajalise ja naabritest kiirema kasvu tagamiseks peab Eesti majanduskeskkond olema atraktiivne ka ilma toetusteta, just selle nimel peaks valitsus praegu tööd tegema.
Konkurentsivõime pole prioriteet
Kaarelson märkis, et plaanis sisaldub küll suur hulk esmapilgul häid ideid, kui neile lähemalt sisse vaadates selgub, et majanduskasvu reaalseks prioriteediks võtmisest on asi ikkagi kaugel.
Näiteks sisaldab kava lubadust suunata järgmisel aastal majanduse konkurentsivõime suurendamiseks 247 miljonit eurot. “Tundub meeletult suur raha ja asjalik panus, kuid valitsuse tegelikud prioriteedid selguvad asjaolust, et kõikvõimalike rohealgatuste toetuseks on samal ajal ette nähtud enam kui miljard eurot,” tõdes Kaarelson.
Pole maksurahu ega kärpeid
Reaalsusega läheb laupkokkupõrkesse ka Keldo plaanis sisalduv lubadus, et nüüd valitseb Eestis maksurahu. “Tänane Kolme sotsi koalitsioon on de facto peaministri Lauri Läänemetsa suu läbi juba kinnitanud, et ettevõtete tulumaks ja järsult tõstetud käibemaks ja eraisiku tulumaks on tulnud, et jääda. Miks on Keldol vaja oma majandusplaanis seda fakti eirata, on täiesti arusaamatu,” nentis Kaarelson.
Üllatuslikult ei ole Erki Keldo majanduse elavdamise plaanis sõnagi juttu ka veskikivina Eesti majanduse kaelas rippuvatest ja pidevalt tõusvatest keskaparaadi kuludest, mida rahastatakse maksutõusude ja laenuga. Valitsuse eelarvelodevus on viinud Eestis inflatsiooni kaks korda kõrgemaks kui meie lähimate naabrite juures, tõstnud hüppeliselt tootmissisendite hindu ning halvendanud meie ettevõtete konkurentsivõimet. Kulude kärpimisest pole kavas aga sõnagi. “Juba ainuüksi see asjaolu näitab, et plaani koostamist pole võetud tõsiselt, pole arvestatud tegeliku majandusolukorraga ega ettevõtjate vajadustega,” ütles Kaarelson.
Kaarelson kutsus valitsust üles kaheldava väärtusega arengukavade koostamise asemel reaalselt tööle hakkama. “Me peame riiki tooma investeeringuid, peame kärpima keskvõimu kulusid ja looma kasvu soosiva, minimaalse bürokraatiaga ettevõtluskeskkonna,” ütles Kaarelson. Reaalseid samme pole kuskilt näha, nende asemel jõustub Eestis Kaarelsoni sõnul 2025. aastal kokku 11 (!) valdkondlikku arengukava majanduse ergutamiseks.
“Eesti ettevõtete probleem ei ole arengukavade vähesus, vaid kiirest inflatsioonist tingitud tootmissisendite kallinemine, Skandinaavia riikidest kaks korda kõrgem elektri hind ja majandususalduse langus,” kutsus Kaarelson valitsust üles reaalsetele tegudele. Käepärase abimaterjalina võib valitsus kasutada näiteks Parempoolsete kasvukava, kus on kõik tegelikkuses vajalikud sammud ükshaaval üles loetud.
