Kliimaministeeriumis valminud energiamajanduse arengukava aastani 2035 ei tegele Eesti energeetika põhiprobleemiga – meil on energia umbes kaks korda kallim kui lähinaabrite juures. Majanduse konkurentsivõime ja kõigi inimeste heaolu huvides on, et Eesti võtaks sihiks odava baasenergia, mida suudab pakkuda tuumajaam.
“Meil on energia kaks korda kallim kui näiteks Soomes ja Rootsis,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. “On hämmastav, et energiamajanduse arengukava, mis peaks olema valdkonna visioonidokument, ei tegele selle probleemi lahendamisega vähimalgi määral.” Konkurentsivõimeline energiahind on olulise tähtsusega kõige majandusharude vaatest, mängib rolli nii uute tööstusinvesteeringute riiki meelitamisel kui ka väikeettevõtjate igapäevategevuses. “See puudutab kõige otsesemalt kõigi Eesti inimeste heaolu ja jõukust, kuid pikaajalises arengukavas peetakse seda justkui mingiks kõrvaliseks pisiasjaks,” imestas Kaarelson.
Energiamajanduse arengukavas on tema sõnul aga miskipärast esile toodud konkreetsed tehnoloogiad, mida tuleb arendada ja kasutusele võtta. Näiteks tuleb selle dokumendi järgi eelistada ja doteerida meretuuleparke ja ehitada uusi gaasielektrijaamu. “Miks just need tehnoloogiad, arengukavast ei selgu,” nentis Kaarelson. Eriti lühinägelik on tema sõnul gaasijaamadele panustamine. Esiteks emiteerivad need süsihappegaasi, teiseks kasutavad imporditud maagaasi ning kolmandaks halvendavad seetõttu ka Eesti väliskaubanduse bilanssi.
Praeguseks on Eesti võtnud eesmärgiks loobuda põlevkivijaamade elektri tootmisest 2035. Aastal. Parempoolsete hinnangul tuleb Eesti sellist ajaliste lõpptähtaegade seadmisest loobuda. Selle asemel tuleb elektri tootmisele seada heite piirväärtused tehnoloogiast ja kasutatavast kütusest sõltumatult. Euroopa Liidu nõuded lubavad Kaarelsoni sõnul põlevkivielektri kasutamist ka pärast 2035. aastat, kui täidetakse heitenorme ning kasutatakse kütusena peale põlevkivi ka biomassi.
Meretuuleparke tuleks aga rajada üksnes turutingimustel. “Me ei pea meretuuleenergiale hinnapõranda kehtestamist ja hinnagarantiide andmist vajalikuks,” rõhutas Kaarelson. Ta lisas, et riik ei tohi maksumaksja rahaga doteerida suure ekspordipotentsiaaliga meretuuleparkide ühendamist põhivõrku, selle teostamiseks Eesti elektritarbijale võrgutasusid tõstes.
Energiamajanduse arengukavas pole võetud konkreetset seisukohta ka tuumaenergia kasutamise osas. Parempoolsed toetavad tuumaenergia kasutuselevõttu kui vähima süsinikuheitega energiatootmisviisi, mis tagab Eestile energiajulgeoleku, varustuskindluse ja vajalikud juhitavad võimsused. Tema sõnul tuleks meretuule- ja tuumaenergiat kohelda võrdselt, turutingimustel, kuivõrd mõlemad on süsinikuheidet oluliselt vähendavad energeetikaliigid. Selleks, et erainvestor saaks tuumajaama rajada ilma riiklike toetusteta, olgu see hinnapõrand või mõni muu soodustus, on riigi ülesanne luua seadusandlik raamistik, sealhulgas järelevalve ja muud regulatsioonid. Kliimaministeerium peab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse väljatöötamisega kiirustama, protsess algas juba sügisel. “Enne seaduse jõustumist ei saa tuumaenergeetika osas ühtegi järgmist sammu ette võtta,” selgitas Kaarelson.
