Koalitsiooni ja opositsiooni vastasseis kodakondsuseta isikute valimisõiguse asjus juhib tähelepanu kõrvale peamiselt probleemilt: Eesti poliitilises elus on otsustusõigus terrorirežiimiks hinnatud Vene Föderatsiooni kodanikel.

Eesti julgeoleku kaitse, mõjutustegevusega kaasnevate riskide vähendamise ja riigi enesekehtestamise seisukohalt on täna ilmselge prioriteet piirata Riigikogus eelmise aasta sügisel terroristliku režiimiga riigi kodanikeks tunnistatud inimeste õigust osaleda kohalikel valimistel 2025. aastal.

“Eesti poliitikas kaasa rääkimise õigus tuleb võtta terroristlikuks režiimiks hinnatud Vene Föderatsiooni kodanikelt, see on peamine teema,” ütles Parempoolsete juht Lavly Perling. Kodakondsuseta isikute valimisõigus ei ole tema sõnul praegu aktuaalne küsimus. Erinevus nende kahe ühiskonnagrupi vahel on väga oluline, näiteks kannavad Vene Föderatsiooni kodanikud Ukrainas vallutussõda pidava terrorirežiimi ees sõjaväekohustust. “Hallipassimeestel säärast kohustust ei ole. Neil on ka kõik võimalused astuda ka Eesti kodakondsusse, tuleb ainult eksam ära teha,” ütles Perling.

Peale selle väheneb kodakondsuseta isikute arv jõudsalt – viimase kümne aastaga on see kahanenud umbes 30% võrra, 87 833 pealt 62 216 juurde. Seega pole ei nende valimisõiguse põhiseaduses põlistamine, ega vastupidi, välistamine, praegu kuidagi päevakohane küsimus, mille lahendamiseks peaks Riigikogus debatte pidama.

Asjaolu, et koalitsioon kodakondsuseta isikute valimisõigust põhiseaduse jõul tagada püüab, näitab Perlingu sõnul kõige rohkem tänase nn Kolme sotsi valitsuse võimetust tegelikest probleemidest aru saada ja nende lahendamises kokku leppida. “Põhiseaduse muutmine ilma opositsiooni toetuseta pole ilmselt võimalik,” nentis ta.

Kõige olulisem on Perlingu sõnul välistada olukord, kus parlamendis arutatakse kevadeni erinevaid eelnõusid, vaieldakse ja põhjendatakse kui aeg saab otsa ja terroristliku režiimi kodanikud võivad 2025. aasta kohalikel valimistel jälle hääletada.

Selle vältimiseks tuleb paralleelselt edasi minna ka Leo Kunnase ja Parempoolsete eelnõuga, mis taotleb Vene Föderatsiooni kui terroristliku režiimiga riigi kodanike valimisõiguse piiramist põhiseadusest tuleneva volituse alusel, kohalike omavalitsuste valimise seaduse muutmise kaudu. Selle eelnõu jõustamiseks on vaja 51 häält, mitte 81, nagu põhiseaduse muutmise puhul. “Jääb üle loota, et tupikusse jõudes jätkub Riigikogu liikmetel, nii koalitsioonil kui ka opositsioonil riigimehelikkust põhiseaduse muutmise kõrval ka lihtsamaid variante kaaluda,” ütles Perling.