New Posts

Keskmine pere maksab tuleval aastal 1782 eurot rohkem makse

9 november, 2024

Parempoolsete analüüs näitab, et viimase paari valitsuse otsused lähevad keskmist palka teenivale kahe lapsega perele järgmisel aastal maksma 1782 eurot.

“Valitsus räägib siiamaani maksutõusudest kui väikesest kulust, millega saab teha palju head – kuidas sa siis ei ole nõus maksma paar protsenti oma palgast julgeolekukulude katteks. Meie analüüs näitab aga, et keskmist palka teeniv töötaja peab maksma järgmisel aastal lisaks 1782 eurot ehk rohkem kui ühe keskmise kuupalga jagu,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. Statistikaameti andmeil oli Eesti keskmine palk tänavu väga kiirelt kasvanud, jõudes juunis 2113 euro juurde. Arvestame, et hanguva majanduse tingimustes pole selle hüppelist tõusu tuleval aastal oodata, samas rakenduvad aga 2025 aastal uued maksud, ehk netopalgana saab töötaja kontole 1589 eurot. Aasta netopalgaks kujuneb seega 19 068 eurot, millest maksutõusudele kuluv 1782 eurot on märkimisväärse kaaluga osa – umbes 9,35%.

See summa tuleb kokku nn Kolme sotsi koalitsiooni ja sellele eelnenud Kaja Kallase valitsuse erinevate otsuste mõjusid uurides. “Näiteks suurenev tulumaks võtab aastas 492 eurot, käibemaks 573 eurot,” tõi Kaarelson esile suurimad kasvukohad. Keskmine automaks on Parempoolsete arvestuse järgi umbes 200 eurot, teise lapse tulumaksuvabastuse kaotamine haukab veel 370 eurot. Peale selle tõusevad kõik aktsiisid, sealhulgas kütuseaktsiis. “Kõige tipuks suurendavad maksutõusud inflatsioonisurvet, see omakorda toob kaasa inimeste ostujõu vähenemise,” täpsustas ta.

Kaarelsoni sõnul on kummastav, et tänane valitsus ei ole palunud näiteks Rahandusministeeriumil neid arvutusi teha ja tulemusi avalikustada. “Inimesed peaksid teadma, mis meid järgmisel aastal ees ootab. 1782 eurot ei ole tühine summa mitte ühegi Eesti palgasaaja jaoks. Keskmist palka teeniva töötaja aastasest netopalgast moodustab see ligi 10%, siin peab arvestama juba elustandardi langemisega olulisel määral,” rõhutas Kaarelson.

Samal ajal, kui keskmise palga saaja kaotab ligi kümnendiku sissetulekutest, ei ole siiani kusagilt märgata riigisektori kulude kokkuhoidu. “Riigieelarve kulupool hoopis kasvab järgmisel aastal 617 miljoni võrra, peale selle võetakse juurde 930 miljonit eurot laenu, mis läheb samuti igapäevakulude katteks. Ehk siis – keskvõimu kulud suurenevad, mingitest “jõhkratest kärbetest” pole juttugi. Päris kõvasti peavad oma kulusid kärpima aga maksumaksjad,” nentis Kaarelson.