New Posts

Ainult põhiseaduse kiirkorras muutmise peale ei tohi lootma jääda, riskid on liiga suured

7 november, 2024

Parlamendierakonnad veeretavad Vene Föderatsiooni kodanike valimisõigust käes nagu kuuma kartulit, aeg muudkui kulub. Viimaste päevade arengud kinnitavad, et see riigikogu koosseis ei pruugi põhiseaduse muutmises ühele nõule jõuda.

Tundub, et riigikogul on ühekorraga ära ununenud nii probleemi olemus kui ka olukorra tõsidus. Meenutan: praegu vajab kiiret, samas õigusriigile kohast ja juriidiliselt vettpidavat lahendust olukord, kus riigikogus terroristlikuks režiimiks tunnistatud Vene Föderatsiooni kodanikud saavad mõjutada Eesti poliitikat, hääletades kohalikel valimistel.

Põhjuseid on selleks terve hulk, vahest kõige vähem on avalikus debatis saanud tähelepanu asjaolu, et Vene kodanikud, kes on Vene Föderatsiooniga lojaalsussuhtes, mis väljendubki kodakondsuses, kannavad ühtlasi režiimi ees sõjaväekohustust.

Peale selle muidugi ilmsed ohud – Vene vaimses sfääris ja inforuumis elavad inimesed teevad ka poliitilisi valikuid oma peamiste infoallikate abiga, seega pole imestada, kui just nende häältega kerkib mitmel pool Eestis võimule varjamatult Kremli-meelne organisatsioon KOOS.

Poliitiliste punktide noppimine on risk

Kas me tohime sellise võimalusega riskides poliitilisi punkte noppida, Eestile eksistentsiaalselt olulise küsimuse üle otsustamist edasi-tagasi põrgatada? Kahjuks paistab, et seda teed on parlamendierakonnad minemas. Põhiseaduse kiirkorras muutmiseks on mõni seaduseelnõu juba sees, mõni ettevalmistamisel. Lisatud on tingimusi ja nende täitmist välistatud, avalik ruum huugab, töö justkui käib. Probleemi lahendamisest oleme aga siiamaani täpselt sama kaugel kui mitme nädala eest, kui Parempoolsete volikogu selle teema taas avalikkuse ette tõi.

Parlamendiparteide juhtide viimase mõne päeva väljaütlemisi jälgides on näha, et Vene kodanike valimisõiguse piiramisse ei suhtuta täie tõsidusega. Näiteks, kas Sotsiaaldemokraatliku erakonna eiigikogu fraktsioon ikka hääletab täies koosseisus põhiseaduse muutmise poolt? SDE juht ja juhatus nõustusid põhiseaduse muutmisega, lisasid sinna ent tingimusi, mille kohta on EKRE juba teatanud, et nemad nõus ei ole, Isamaagi väljendab kahtlusi.

Kas sotside nõustumine ikka oli siiras? Kas EKRE loodab ikka tõsimeeli, et sotsid tulevad nende plaanitava nullvariandiga eelnõu taha, mis võtaks valimisõiguse ka kodakondsuseta inimestelt? Küsimusi on iga päevaga rohkem, Eestile eksistentsiaalselt oluline teema taandub tavaliseks hetkepoliitika instrumendiks. See on ohtlik.

Põhiseadus väärib paremat

Parlamendierakondade askeldamine tekitab avalikkuses lootust, et probleemiga tegeletakse ja see leiab lahenduse. Kahjuks, parlamendi senine tegevus meid lahendustele lähemale ei vii. Kergesti võib juhtuda, et kevadel astub riigikogu kõnepulti peaminister, kes teatab reipal toonil, et „me proovisime küll põhiseadust muuta, aga partnerid ei lasknud“, seejärel tuleb veel natuke nördinud avaldusi parlamendi mõlemalt tiivalt ning sinna see jääbki. Terroristliku režiimi kodanikud on valimiskastide juurde kõigiti teretulnud, parlament laiutab käsi.

Parempoolsed peavad küsimust kaugelt liiga oluliseks, et sellise võimalusega leppida. Lahendame probleemi ära – õiguskindlal, ausal ja õigusriigile kohasel moel. Ainult põhiseaduse kiirkorras muutmise peale ei tohi lootma jääda, riskid on liiga suured. See tähendab, et paralleelselt tuleb minna edasi ka muude võimalustega.

Üks võimalus selleks on toetada Leo Kunnase ja Parempoolsete esitatud eelnõud, mis taotleb Vene Föderatsiooni kodanike valimisõiguse piiramist kohalike omavalitsuste valimise seaduse muutmise kaudu. See tee on juriidiliselt vettpidav, sama loogikat kasutab ka näiteks Põhiseaduse Assamblee liikme Liia Hänni välja pakutud lahendus. Selleks pole vaja põhiseadust muuta, 81 poolthääle asemel on tarvis 51 toetajat – õnnestumise tõenäosus on tublisti suurem.

Meie eelnõu ei vastandu ka põhiseaduse muutmise mõtetele, see annab hoopis lisaaega, et Eesti Vabariigi alusdokumenti ei peaks muutma kiirkorras. Põhiseadus väärib paremat – avalikku debatti, valijalt mandaati.

Arvamuslugu ilmus Eesti Päevalehes 07.11.2024: https://epl.delfi.ee/artikkel/120334706/lavly-perling-ainult-pohiseaduse-kiirkorras-muutmise-peale-ei-tohi-lootma-jaada-riskid-on-liiga-suured