Parempoolsete ja Leo Kunnase esitatud seaduseelnõu piirab Vene Föderatsiooni kodanike valimisõigust läbi kohalikke valimisi reguleeriva seaduse muutmise, selle heakskiidu järel pole Põhiseaduse muutmine vältimatult vajalik.

Parempoolsete ja Kunnase eelnõu ei konkureeri juba sisse antud Põhiseaduse muutmist taotlevate algatustega, märkis Parempoolsete juht Lavly Perling. “Me pakume lahenduse, mis on reaalselt ellu viidav juba järgmiste kohalike valimiste ajaks, piirates vaid Riigikogu poolt terroristliku režiimiga riigiks tunnistatud riigi kodanike valimisõigust ajaliselt määratud perioodil. Seaduseelnõus sätestatud piirang on vajalik, põhjendatud ja mõõdukas,” selgitas ta.

Eelnõu koostasid ühiselt Parempoolsete moodustatud töörühm ja parteitu Riigikogu liige, erukolonel Leo Kunnas, selle tuumaks on kohalike omavalitsuste valimise seaduse muutmine.

“Olen kindel, et kui Riigikogus Põhiseaduse muutmist taotlevad erakonnad meie eelnõusse süvenevad, mõistavad kõik, et võimalused on tegelikult olemas ja hääled muudatuse tegemiseks parlamendis koos,” märkis ta. Asjaga on väga kiire, kuivõrd järgmiste valimisteni on jäänud kõigest üks aasta.

Mittekodanike valimisõiguse kehtestab põhiseadus, seega võiks Perlingu sõnul esmapilgul arvata, et seda õigust saab ka piirata vaid Põhiseaduse muutmise korral. Nii see siiski pole, rõhutas ta. “Põhiseadus viitab, et tingimusi hääleõiguse osas saab seada teiste seadustega ning just seda meie seaduseelnõu taotlebki.”

Ta tõi esile, et ka Eesti kodanike puhul pole valimisõigus absoluutne. Põhiseaduse paragrahv 58 annab võimaluse seadusega piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Põhiseadus ei ole selles suhtes absoluutne, vaid annab võimaluse. Seda võimalust kasutabki kohalike omavalitsuste valimise seadus, mille § 5 lg 4 sätestab, et hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.

“Kehtiva praktika kohaselt saab seega seadusega piirata põhiõigust juhul, kui Põhiseadus selleks volituse annab. Just seda põhiseadus välismaalaste valimisõiguse puhul teeb, viidates hääletamisõiguse puhul seaduses sätestatud tingimustele,” selgitas Perling.

Kohalike omavalitsuste valimise seaduse muutmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk 51 poolthäält. Lubadus valimisõigus peatada oli kirjas ka tänase valitsuse eelmises koalitsioonilepingus. “Lõpuks on otsus peaminister Kristen Michali käes. Me kaardistasime õiguskindla tee Vene Föderatsiooni kodanike valimisõiguse piiramiseks, kuid otsuse saab teha ainult Reformierakond kui suurima parlamendiesindusega partei,” ütles Perling.

Ta kutsus kõiki Riigikogu liikmeid üles eelnõud toetama – selle jõustudes saab olla kindel, et Riigikogus terroristlikuks režiimiks hinnatud Vene Föderatsiooni kodanike mõju Eesti elule väheneb oluliselt.

Valimisõiguse peatamisega paralleelselt tuleb asuda viivitamatult tegelema teemaga, kuidas inimesed, kel täna ei ole võimalust õiguslikult vabaneda Vene Föderatsiooni kodakondsusest, aga kes tahaksid seda teha, säilitaksid sideme Eesti riigiga ja saaksid asuda võimalikult kiiresti liikuma Eesti kodakondsuse suunas, rõhutas Perling.