Ärge saage pealkirjast valesti aru – inimeste teooriaeksamil nörritamine on halb, ametnike võimetus oma vigu tunnistada samuti. Hea on aga autokoolide hoiak – mitte vaikides ära kannatada, vaid julgelt rumalustele vastu astuda ja vigade parandust nõuda.
Eesti Autokoolide Liidu avaldus Maanteeameti sõidueksamitega seotud ametnike kohta on mitmes mõttes märgiline. Esiteks toob see välja ametnike võimetuse või soovimatuse probleemidele erialaliitudega koostöös lahendusi leida. Kui erialaliit ei näe enam muud väljapääsu, kui avalikult Transpordiameti peadirektori poole pöörduda, siis tähendab see, et normaalne suhtlus valdkonna ametnikega pole tulemusi andnud. Ametnikud, kes oma valdkonna spetsialistidega konstruktiivseid suhteid hoida ei suuda, ei peaks riigi teenistuses töötama ja kodanike maksudest palka saama.
Teiseks näitab ametnike tegevusetus eksamiküsimustega seotud probleemile kiire lahenduse leidmisel nende suhtumist. Probleemide eitamine või pisendamine olukorras, kus eksamite positiivsele tulemusele sooritamine on uue süsteemi tulemusel kogu Eestis langenud 6-7 korda, on selge märk täielikust hoolimatusest ja igasuguse vastutustunde puudumisest. Põhjendamatute korduseksamite sooritamine raiskab inimeste raha ja aega. Ma ei tea, mitu inimest nädalas teooriaeksameid sooritab, aga kui valdav enamus neist kehvasti koostatud küsimuste tõttu eksamit kordama peab, siis on need summad ja ajakulu kokku suured. Eesti riigis ei tohiks olla kohta ametnikel, kelle saamatus, laiskus või rumalus raiskab inimeste aega.
Kui erialaliit ütleb välja, et nende valdkonda kureerivad ametnikud on ebapädevad, siis on see väga tõsine ohumärk. See ei ole üksik kodanik või üks autokool, see on organisatsioon, mis koondab pea sadat autokooli üle Eesti. Parempoolsed tunnustavad sellist erialaliidu jõulist tegutsemist ja kutsuvad ka teisi erialaliite oma valdkonna probleeme julgemalt kajastama. Ainult nii saame me vähendada bürokraatiat, ebatõhusust ja raiskamist ja saavutada Eestis uue juhtimise taseme, kus ametnikud on lugupeetud oma ala spetsialistid, mitte oma eksistentsi õigustamisega tegelevad kellegi onupojad. Riigi juhtimise suhtes tuleb olla nõudlik.
Küsimus on muidugi, et kuidas selline asi üldse võimalikuks sai. Transpordiamet pole seni ammendavaid selgitusi jaganud, millest saab järeldada, et küllap tuli eksami läbimise protsendi järsk langus neilegi üllatusena. Ehk siis – hanget koostades ei mõeldud piisavalt läbi, mida ja milleks hangitakse. Kui arvestada autokoolide seni esile toodut – küsimused on mitmetimõistetavad, joonised arusaamatud – siis ilmselt ei osatud ka hanke tulemusel saadud toote kvaliteeti hinnata. Mis omakorda tähendab, et peale suhtlusprobleemide vaevab transpordiameti asjassepuutuvaid ametnikke ka ametialase võimekuse puudus.
Igatahes tuleb olukord kiiresti ära lahendada,et eksaminandide kiusamine lõpetada. Esmalt võiks pöörduda tagasi varasemate testiküsimuste juurde ja siis järk-järgult uusi küsimusi lisama hakata, kui on veendutud nende korrektsuses ja mõistlikkuses.
Kogu eelnev jutt ei tähenda, et autokoolidel endil probleeme poleks. Tuttavate lapsevanematega vesteldes olen kuulnud, et ehkki osa autokoole võtavad teooria- ja sõidutundide eest tasu arve alusel, siis teine osa teeb hoopis nii, et teooriaosa eest kirjutab autokool arve, aga sõidutundide eest palutakse tasuda sulas sõiduõpetajale. Maksude tasumisest kõrvalehoidumine aga tekitab ebaausat konkurentsi ja jätab riigi maksutulust ilma. Kui restoranide puhul on Maksuametil keeruline kontrollida, kui mitu klienti einestamas käis, siis autokoolide puhul on nende maksukäitumise kontrollimine ju imelihtne. Teada on õpilaste arv, kes eksamile läksid ja vastavas suurusjärgus peaks olema ka autokooli käive. Eelarvekärbetele lisaks aitaks riigi rahanduse seisu parandada ka see, kui Maksuamet juba kehtivad maksud suuremas mahus kokku suudaks koguda.
Arvamuslugu ilmus Delfis 24.09.2024: https://epl.delfi.ee/artikkel/120324217/indrek-luberg-autokoolide-ja-ametnike-avalik-tuli-on-hea-asi
