Valitsus ei ole riigieelarvet sisuliselt kärpinud, maksutõusude toel plaanitakse jätkata keskvõimu kulurallit ja üle jõu elamist.

“Esimese asjana torkab eelarve juures silma, et 2025. aasta riigieelarve kulupool on suurem kui 2024. aasta oma,” tõdes Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. “Valelik on rääkida kulude kärpimisest, kui eelarve kulud hoopis tõusevad 617 miljoni võrra. Selliste mõtteuperpallide viskamine ei ole Eestile sobiv juhtimiskvaliteet,” rõhutas ta.

Eelarvet tutvustanud de facto peaminister, sotside juht Lauri Läänemets ütles pressikonverentsil, et ettevõtetele kehtestatud tulumaks on hea ja õiglase maksusüsteemi tunnus, mis mõjub positiivselt ka majandusele. “Millisel viisil maksutõusud majandust ergutavad, ei suutnud Läänemets muidugi selgitada, võttes arvesse, et reaalses maailmas on neil täpselt vastupidine mõju,” nentis Kaarelson.

Praeguseks on tema sõnul ilmne, et praegune nn Kolme sotsi koalitsioon ei kavatsegi riigi keskvõimu kulusid koomale tõmmata, vaid jätkab maksutõusude toel riiklikku ülekulutamist.

“On jahmatav kuulata, kuidas valitsuse esindajad räägivad täiesti tõsimeeli, et Eesti riigieelarve hädades on süüdi Venemaa sissetung Ukrainasse, mitte viimaste valitsuste käpardlik majanduspoliitika,” tõdes Kaarelson. Ta täpsustas, et selle väite paikapidamatust on kerge märgata, kui vaadata Eesti naaberriikide majandusi – näiteks Läti ja Leedu numbrid on paranemas, aga Eesti majandus kidub juba mitmendat aastat. “Sellises olukorras on vastutustundetu süüdistada maksutõusudes kaitsevajadusi, rääkida “julgeolekumaksust” ja muust sarnasest hookus-pookusest,” märkis Kaarelson.