New Posts

„Maksufestival“ on pidu kinnisele ringile, aruteluks vajalikud mõjuhinnangud on salastatud

15 september, 2024

Maksukoormust järsult kergitav valitsusliit väldib hoolega avalikku debatti alternatiivsete võimaluste üle. Suletud valitsemist iseloomustava sammuna salastas rahandusministeerium isegi Parempoolsete vastava teabenõude.

Maksutõusude ja uute maksude kehtestamise tulevärk on saanud peaminister Kristen Michalilt tabava nime „maksufestival“.

Kui üldiselt mõistetakse festivali all suurpidustust, mis rõõmustab tervet kogukonda, siis maksukoormuse tõstmise festival on pidu valitutele – mitte ainult sellepärast, et enamus ühiskonnast kaotab, vaid ka seetõttu, et teadmistepõhist arutelu maksutõusude mõjude üle tahetakse hoida väikeses, kinnises ringis.

Kaasa rääkimiseks napib infot

Parempoolsed on maksukoorma tõstmist tugevalt kritiseerinud. Tihtipeale öeldakse meile vastuseks: „Aga muid võimalusi ju pole!“ Meie sellega ei nõustu – alati on võimalus suurema ümberjagamise asemel kärpida riigi kulusid. Aga kulude kärpimise soovituse peale väidab valitsusliit, et maksutõusude suurusjärgus kärpimine polegi justkui võimalik.

Vaatamata säärasele demagoogiale soovime Parempoolsete poolt olla konstruktiivsed ja näidata konkreetselt, milliste kulude kokkuhoiuga saab ära jätta maksutõusud, aga eelkõige Eesti majanduse suurima konkurentsieelise lõhkumise ehk ettevõtete tulumaksuvabastuse kaotamise.

Siin on vaja lähtuda konkreetsetest arvutustest. Kõigile on teada, et koalitsiooniläbirääkimistel maksukoormust järsult tõstes olid valitsusliidul kasutada rahandusministeeriumi arvutused iga maksumuudatuse mõjust riigieelarvele. Avalikkusele neid arvutusi ei esitleta, vaid tilgutatakse üksikuid numbreid valitsusliidule sobivas soustis.

Näiteks ettevõtte tulumaksu puhul oleme näinud meedias nii numbrit 200 kui 300 miljonit. Selline avalikkuse pimeduses hoidmine on selge suletud valitsemise näide.

Suletud valitsemine võtab võimust

Et mõjuhinnangutes ikkagi selgust saada, esitasin rahandusministeeriumile teabenõude valitsusliidule esitatud maksumuudatuste mõjuhinnangute saamiseks. Aga ka see viis ei toonud edu, sest Jürgen Ligi juhitud rahandusministeerium ei suvatsenud avaliku teabe seadust täita ja nõutud tähtajaks isegi vastust anda.

Asja lähemalt uurides avastasin, et minu teabenõude on rahandusministeerium üldse kuulutanud ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud ehk avalikkuse eest varjatud dokumendiks. Ja seda koguni aastani 2099! Mis on nii salajast faktis, et üks opositsioonipoliitik soovib saada teada, millistele arvutustele koalitsioonilepe tugineb? Miks peab seda järgmised 75 aastat peidus hoidma?

Lõpuks tuli vastus ka teabenõudele. Sain teada, et kõnealuseid mõjuhinnanguid avalikkusega ei jagata, sest need on kuulutatud asutusesisesteks dokumentideks.

Nähtavasti ei suudetud seaduses sätestatud vastamise tähtaega täita, sest otsiti mingit põhjendust, miks neid olulisi, kolme erakonna valitsusleppe aluseks olevaid andmeid mitte avaldada.

Jürgen Ligi plaan on igatahes ilmne – ära võtta võimalus avada teadmistel põhinev avalik debatt, mis võimaldaks maksukoormuse tõusu asemel leida kokkuhoiukohti. Viimasel hetkel esitatakse maksutõusude tulupoolt koos riigieelarvega, et siis öelda: „Nüüd on juba hilja“.

Suletud valitsemine võtab võimust, kuid me ei tohi sellega leppida.

Arvamuslugu ilmus Eesti Päevalehes 15.09.2024: https://epl.delfi.ee/artikkel/120322057/siim-kiisler-maksufestival-on-pidu-kinnisele-ringile-aruteluks-vajalikud-mojuhinnangud-on-salastatud