Meie analüüs näitab, et valitsuse põhjendused maksude tõstmiseks ei ole sisulised – riigieelarves leidub kohti kokkuhoiuks. Puudu on ainult julgusest ja võimekusest.
Eestile on edu toonud lihtne ja ühetaoline maksusüsteem ning suhteliselt madalad maksumäärad. Viimased kümme aastat on Eesti maksusüsteem hinnatud OECD riikide seas maailmas kõige konkurentsivõimelisemaks.
Kristen Michali kokku pandud nn kolme sotsi valitsus on valinud Eesti senisele suunale risti vastupidise tee, kus välditakse vajalikus mahus riigiaeelarve kulude kärpimist, selle asemel keeratakse pea peale hoopis maksusüsteem. Reformierakonna eestvedamisel tõusevad kõik tarbimismaksud, tulumaks ning kehtestatakse uusi makse nii 2025. kui 2026. aastal. Ebakindlus kasvab ja inflatsioon saab maksutõusudest kütet juurde.
Me ei kavatse leppida uue valitsuse vasakpöörde ja laialdaste maksutõusudega. Leiame, et riigieelarve tasakaalu poole liikumiseks on jätkuvalt ainsaks jätkusuutlikuks lahenduseks avaliku sektori kulude käpimine, indekseerimise lõpetamine ning sotsiaaltoetuste muutmine andme- ja vajaduspõhiseks.
Riigieelarve kokkuhoiule viib läbimõeldud riigijuhtimine, kus aidatakse neid, kes abi tõeliselt vajavad ning lastakse ülejäänutel enesele ise elus teed rajada. Selleks, et maksumaksja raha sihitult laiali ei loobitaks, tuleb riigi jagatavate toetuste määramisel minna üle andme- ja vajaduspõhiseks. Samuti tuleb ära lõpetada pensionite, töövõimetustoetuste, avaliku sektori töötajate palkade jt riigi kulude indekseerimine, kuna see koormab rängalt riigieelarvet ning viib nende kulude pideva ja automaatse suurenemisele.
Me oleme veendunud, et ka laiemalt on aeg targale e-riigile kohaselt minna üle andmepõhisele riigihaldusele. Kui maksuamet teab meie tulusid sendipealt ning tuludeklaratsiooni esitamine võtab vaid paar minutit, ei tohiks inimeste toetusvajaduse hindamine riigile kuidagi üle jõu käia.
Täna valitseb olukord, kus riigil on elanike kohta küll väga palju andmeid, kuid nende ristkasutamine valdkondade vahel on takistatud. Kuigi inimeste toimetuleku hindamiseks ja toetuste/teenuste määramiseks vajalikud andmed on erinevates andmebaasides olemas, ei saa neid tehnoloogiliste ja õiguslike piirangute tõttu eesmärgipäraselt kasutada.
Uuel valitsusel tuleb lõpetada laustoetused ja nende indekseerimisest johtuv rahakülv ning otsida märkimisväärset eelarve kokkuhoidu täpselt sihitud vajaduspõhistest toetustest. Alustada tuleb tänaste tõkete eemaldamisest, mis ei lase tegelikke abivajajaid välja sõeluda.
Vaadates riigieelarve strateegias sotsiaalministeeriumi valitsemisala suurimaid kulusid ja nende kiiret kasvu aatatel 2024-2027, siis kokkuhoiukohti leidub.
Esiteks, riikliku pensionikindlustuse I samba kulu kokku on sellel aastal 2,9 miljardit eurot, mis kahetsusväärselt „tänu“ indekseerimisele kasvab ca 290 miljonit eurot aastas ning nõuab nelja aasta pärast pea miljardi euro võrra rohkem raha kui tänavu. Praeguses riigirahanduse kriisis tuleb kõikde pensionite ja töövõimetustoetuste indekseerimine lõpetada ning külmutada need 2024. aasta tasemele. Seda, kuni riigirahandus on korras ja riigieelarve kasvavad tulud võimaldavad valitsusel taas teha poliitilisi otsuseid pensionite ja töövõimetustoetuste tõstmiseks.
Teiseks, vanemahüvitise kulu on sel aastal kokku 394 miljoni eurot, mis kasvab nelja aasta pärast riigieelarve strateegia järgi 447 miljoni euroni. Vanemahüvitise kulude kasv riigieelarves on peamiselt seotud keskmise hüvitise tõusuga, kuna keskmise palk Eestis kasvab ning varasemad valitsused on hoogsalt kergitanud ka alampalka.
Ka siin on võimalik saavutada olulist kokkuhoidu riigieelarves, tuues ülikõrge vanemahüvitise ülempiiri (4733 eurot) allapoole Eesti keskmise palga peale (ca 1900 eurole). Hinnanguliselt on selle muudatuse tulemusena võimalik järgmisel neljal aastal vältida vanemahüvitise kulu kasvu riigieelarves ning hoida seda vaatamata palkade kasvule sellel aastal ca 400 miljoni euro tasemel.
Peretoetused on viimaste valitsuste ajal hoogsalt tõusnud: esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema toetus tõusis 60-eurolt 80-eurole kuus, lasterikaste perede toetus tõusis 3-6 lapse puhul 450 euroni kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 650 euroni kuus. Selle tulemusena küündib peretoetuste kulu kokku sellel aastal 409 miljoni euroni ning jääb ka samale 405-408 miljoni euro tasemele järgneval neljal aastal. Tegemist on väga suure kulureaga riigieelarves ja peaksime küsima: kas kõik hästi toimetulevad pered vajavad seda toetust?
Lahenduseks on peretoetuste muutmine vajaduspõhiseks, mis oluliselt vähendab koormust riigieelarvele. Usun, et kui leibkonnas on vanemate sissetulek kokku vähemalt kaks Eesti keskmist palka (kokkku ca 3800 eur), siis kõnealune endaga hästi hakkama saav perekond peretoetusi ei vaja. Neile on palju olulisem, et laste kasvatamisel tunnetavad nad riigi olemasolu hästi toimivate teenuste kaudu – lasteaia-, kooli- ja huviharidus ning meditsiinisüsteem.
Täiendavalt tuleb vajaduspõhiseks muuta kõik sotsiaaltoetused – ka nende, mille mõju riigieelarvele on väiksem. Näiteks sissetulekust sõltuvalt vajaduspõhiseks tuleb viia üksielava pensionäri toetus vajaduspõhiseks, samamoodi puudega vanaduspensioniealise inimese toetus jms.
Riik peab oma ülesannete täitmisel käituma säästlikult ja mõistlikult. Viimased valitsused on sellest põhimõttest taganenud, tehes ühe rumaluse teise järel – seda nii riigi lausaliste toetuste hüppelise paisutamise kui ka pea kõikide maksude tõstmise osas.
Peale kärbete tuleb uuel valitsusel võtta vastu otsused, mis toetaksid pikaajaliselt eelarve tasakaalu poole liikumist. Reformierakonna ülikalli valimislubaduse – tulumaksu küüru kaotamise edasi lükkamisest aasta võrra ei piisa. See tuleb edasi lükata püsivalt, kuni on saavutatud riigieelarve tasakaalu eesmärgid. Ainuüksi see otsus vähendaks järgmiste aastate riigieelarve defitsiiti u 550 miljoni euro võrra. Need on suure mõjuga otsused, mis tuleb valitsusel ära teha!
Suhtumine, et pärast valimisi tulgu või veeuputus, meid täpselt sinna viibki, sest kord juba vastu võetud seadusi tuleb nüüd riigirahanduse korrastamiseks ja kokkuhoiu saavutamiseks ümber pöörata. Nende halbade otsuste tagajärgedega tuleb tegeleda veel aastaid.
Artikkel ilmus Eesti Päevalehes: https://epl.delfi.ee/artikkel/120311173/andrus-kaarelson-laustoetused-tuleb-lopetada-kokkuhoid-tuleb-vajaduspohistest-toetustest
