New Posts

Riigi tegevuskulusid tuleb kärpida kümnendiku võrra

9 aprill, 2024

Vältimatu vajadus kulusid koomale tõmmata on jõudnud ka koalitsiooni teadvusse, kahjuks ei ole aga näha otsustavaid samme. Parempoolsete analüüs näitab, et riigi tegevuskulusid tuleks otsekohe 10% võrra vähendada, see on teostatav eesmärk.

Parempoolsed mõistsid kärpimise vältimatust juba enne viimaseid valimisi, esitasime valitsusele
selgelt läbi mõeldud Kärpekava 2022. aasta sügisel. 2023. aastal lisasime sellele Kasvukava.
“Koalitsioon on sellest hoolimata olnud siiani äärmiselt passiivne, rakendades Briti
komöödiasarja “Jah, Minister” stiilis riigijuhtimist,” nentis Parempoolsete juht Lavly Perling.
Sellisel viisil ei saa aga riiki juhtida, nagu nähtub ka praeguse valitsuse viimase aasta
läbikukkunud tegevustest. “Parempoolsete ettepanek on kärpida ühtlaselt kogu keskvõimu
aparaadi kulusid 10% võrra – kärpekohti peavad leidma kõik ministeeriumid, kõik riigiasutused,
kõik valdkonnad,” rõhutas Perling.

Eesmärgipärane kärpimine ei tähenda Perlingu sõnul seda, et minister saadab oma haldusala
asutustele e-kirja, kus palub leida kokkuhoiukohti. “Minister peab juhina otsustama ja ütlema,
milliseks ajaks ja millisest kohast on vaja leida kokkuhoidu. Parempoolsed on kindlad, et
riigieelarve kärpimine 10% on võimalik nii, et avalikud teenused ei kannata, kui see tõsiselt ette
võtta, mitte ainult formalistlikus laadis markeerida nagu seni.”

Häid näiteid on võta naabrite juurest. Soome valitsuserakonnad on hakanud arutama pensionite
kärpimise võimalust, Saksamaal räägitakse sotsiaalkulutuste vähemalt kolmeks aastaks
külmutamisest. Eesti valitsus pole aga astunud ainsatki võrreldavat sammu.

Parempoolsed on seisukohal, et ühiskond peab panustama solidaarselt. See tähendab, et ka
Eestis ei saa olla puutumatuid valdkondi peale julgeoleku, kust raha vähemaks võtta ei tohi –
sealhulgas ka pensionid. Niisamuti tuleb kärpida eesmärgitu andmekogumisega ja inimeste
elama õpetamisega tegelevate asutuste eelarveid, alustada tuleks Statistikaametist ja Tervise
Arengu instituudist, ütles Perling.

Indekseeritud kulude osakaalu riigieelarves tuleb vähendada. “Tippametnike palgad, pensionid
ja toetused ei tohi tõusta automaatselt, ilma vastava poliitilise otsuseta – kulud ei saa kasvada
automaatselt, sest reaalses maailmas ei kasva ka tulud automaatselt,” ütles Perling.
“Indekseeritud kulude suur osakaal viib vältimatult võlgu elamiseni, mille tulemusel kasvavad
riigi intressikulud ja võimekus võtta laenu Eesti konkurentsivõimet edendavate
investeerimisprojektide rahastamiseks.”

Praegune valitsus üritab jätta avalikkusele muljet, et riigieelarve suur puudujääk on mingi hiljuti
tekkinud õnnetus, millega seisavad ootamatult silmitsi ka ministrid. “See on vassimine.
Koalitsioon on võimu juures juba enam kui aasta – kärpimist tulnuks alustada kohe, riigi
rahanduslik olukord oli teada juba valitsuse moodustamise ajal,” rõhutas Perling.

Kaja Kallase juhitud eelmine valitsus osales pealegi aktiivselt praeguse olukorra tekitamises,
valimiste-eelne kuluralli toetuste, eesmärgitute toetuste ja ametnikkonna palkade kiire kasv
toimus Reformierakonna ja SDE heakskiidul. “Valitsus ei tohi valetada. Praegu üritatakse jätta
muljet, et uutest ja tõusvatest maksudest laekuv raha läheb kaitsekuludeks, kuid see väide on
väär, mida on tunnistanud ka Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi ametnikud,” viitas
Perling.