Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) kolmas ebaõnnestunud hange uute busside ostuks ei ole enam juhus, vaid piinlik läbikukkumine. Olukorrale sisulise lahenduse otsimise asemel vanade busside kasutusaja pikendamine ei ole Tallinna elanike vääriline lahendus: TLT tuleb erastada ja “tasuta” ühistranspordi eksperiment lõpetada. 

„Kui linnavalitsuse ainus vastus läbikukkunud hangetele on see, et linnarahvas hakkab sõitma veel vanemate bussidega, siis on pilt selge – TLT tänasel kujul ei suuda Tallinna elanikele väärilist ühistransporti tagada,“ ütles Parempoolsete juhatuse liige Indrek Luberg.

Parempoolsed on seisukohal, et aeg on teha otsustavaid muudatusi: TLT tuleb erastada. Praegune mudel, kus linn kontrollib nii tellijat (transpordiamet) kui ka teenusepakkujat (TLT), suurendab ebatõhusust ja avab tee sisemisteks pingeteks, linnavalitsus sõltub oma otsustes rohkem TLT huvidest, kui see linnakodaniku vaatest kasulik oleks. “Linn säilitagu roll tellijana, aga ärgu enam proovigu ise olla nii tellija, täideviija kui ka teenuse kvaliteedi hindaja,“ selgitas Luberg. 

Tema sõnul võib protsessi alustada linnaosade või kasvõi liinide kaupa, lastes eri piirkondade bussiliine opereerida erasektori ettevõtetel. “Hangetel tekkiv konkurents toob kaasa kvaliteedi, parema tehnika ja soodsama hinna,” ütles Luberg. Sarnane mudel on edukalt töös näiteks üle lahe Helsingis.

Peale selle on viimaks aeg lõpetada muinasjutt tasuta ühistranspordist ja nimetada seda edaspidi sarnaselt MuPo-ga lihtsalt munitsipaaltranspordiks. “See ei ole tasuta – selle maksavad kinni kõik Tallinna maksumaksjad miljonärist pensionärini. Linnaeelarves on liinivedudeks planeeritud 123 miljonit eurot aastas, jagades selle umbes 270 000 Tallinna maksumaksja vahel, näeme et keskmiselt maksab Tallinna maksumaksja ühistranspordi eest 38 eurot kuus. Tulemus ei täida aga kellegi ootusi, liinivõrku ei arendata ja TLT plaan hakata reisijaid vedama kuni 20 aastat vanade bussidega joonib eksperimendi läbikukkumise rasvaselt alla,” nentis ta. 

“Mul on mõne aasta tagune kogemus Tallinna busside kvaliteediga, kui sõitsin Pärnu maanteed mööda Nõmmelt kesklinna. Kosmose peatuses kukkus bussil ära tagumine uks. Et sõit jätkuda saaks hoidsin seda kahe käega ees. Vabaduse väljakul palusin järgmisel reisijal uksehoidmine üle võtta, et buss edasi saaks sõita, sest pidin ise väljuma,” meenutab Luberg. Toona polnud kasutusel 20-aastased bussid, vaid oluliselt värskemad. Lihtsalt tänu “tasuta ühistranspordile” ei jätkunud bussifirmal raha, et busse normaalselt hooldada.

Parempoolsed teevad ettepaneku muuta ühistransport tööealistele linlastele tasuliseks, säilitades tasuta sõidu pensionäridele ja õpilastele. Sisuliselt oleme valiku ees, kas maksta iga kuu 38 eurot kehva teenuse eest või maksta pileti arvelt natuke juurde ja saada head teenust. See muudatus looks lõpuks ka usaldusväärse statistika reisijate tegelikust liikumisest ja võimaldaks liinide loogikat sisuliselt arendada.

„Meie eesmärk on kvaliteedi tõus, et Tallinna inimesed saaksid reisida korralikes ühissõidukites just sellistel liinidel, mida neil igapäevaeluks reaalselt vaja on. Kaks esimest sammu sinnapoole ongi TLT erastamine ja tasuta ühistranspordi lõpetamine,” rõhutas Luberg.