Täna selgus, et mõõtmisvea tõttu on Eesti tarbijahinnaindeksit arvestatud valesti, tulemuseks riigi kulude ennaktempos paisumine ja majanduse reaalset võimekust ületav kulude kasv erasektoris.

„Kui valitsus ei suuda juhtida ei oma rahandust ega allasutusi, siis tuleb teha muudatusi. Rahandusminister Jürgen Ligi peab tagasi astuma,“ ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson. Statistikaameti mõõtmisviga tuli avalikuks juba kolm aastat tagasi, kuid selle aja jooksul pole ametnikud teinud piisavalt, et Rahandusministeeriumi haldusalas tekkinud inflatsiooni moonutavat viga kõrvaldada.

2022. aastal juhtis keskpank tähelepanu, et Statistikaamet on tarbijahinnaindeksis üle hinnanud elektrihinna tõusu, mis omakorda näitas tegelikkusest suuremana kogu Eesti inflatsiooni. See valearvestus suurendas otseselt riigi indekseeritud kulude tõusu – kasvasid kõrgemate riigiametnike palgad, sotsiaaltoetused ja pensionid. Samuti muutis see viga kallimaks ka paljud erasektori pikaajalised lepingud, mis on pandud sõltuma tarbijahinnaindeksi muutumisest. „Kõik on seda kiiret inflatsiooni oma hinnakujunduses arvestanud. See on reaalne raha, mis praegu inimeste rahakotist puudu on,” rõhutas Kaarelson. Eesti Panga arvutused näitavad, et elektrihinna ülehindamine on aastate jooksul tinginud tarbijahinnaindeksi vähemalt 3–4% ulatuses tegelikust suuremana esitamise.

Ta märkis, et tegemist ei ole tähtsusetu, kergesti parandatava näpuveaga, vaid kümnetele tuhandetele inimestele tekitatud majandusliku kahjuga. “Vastutus lasub poliitilisel tasandil. Reformierakond on kogu selle perioodi jooksul hoidnud rahandusministri portfelli. Oma vigade mõistmise ja heastamise teel on esimene, vältimatu samm poliitilise vastutuse võtmine – Reformierakond peab saamatuks osutunud rahandusminister Jürgen Ligi tagasi kutsuma,” ütles Kaarelson.

Rahandusminister on rääkinud, et hinnatõus on justkui paratamatu loodusnähtus, uue info valguses on see Kaarelsoni sõnul lausa naeruväärselt lapsik väide. “Suur osa Eesti inflatsioonist on tingitud hoopis Reformierakonna juhitmisvõimetusest ja hoolimatusest,” tõdes ta. 

Rahandusminister Jürgen Ligi tagasiastumise järel tuleb asuda sisulisele tööle vigade parandamiseks. Esmalt tuleb lõpetada riigi kulutuste automaatne tõstmine ehk indekseerimine. “Nüüd näeme, kui ebakindel võib olla näiliselt kaljukindlale alusele – tarbijahinnaindeksile – rajatud kulude indekseerimise süsteem. Et selliseid vigu tulevikus vältida, on praegu ainumõeldav indekseerimisest loobuda,” märkis Kaarelson.

Ta rõhutas, et riik ei saa jätkata poliitikaga, kus kus kulutusi paisutatakse vigaste andmete alusel ja keegi ei vastuta põhjustatud kahju eest. „See on vastutustundetu riigijuhtimine, mis tuleb otsekohe lõpetada.“