1. juulist tõuseb käibemaks kahe protsendipunkti võrra. See on järjekordne samm valitsuse eksiteel, mida järgides on juba tõstetud 27* erinevat maksu ja koormist.

Parempoolsete analüüs näitab, et kokku maksab iga keskmist palka teeniv, keskmisel määral tarbiv kahe lapsega Eesti pere 2233 eurot maksudena puhtalt selleks, et katta valitsuse viimase kahe aasta kahjulike otsuste mõju.

Käibemaksu tõus haukab säärase pere eelarvest 540 eurot aastas. Arvestada tuleb aga ka kõiki muid makse ja koormisi – kerkinud on tulumaks, kehtestatud automaks, tõstetud kõikvõimalikke tasusid ja lõive.

“Valitsuse ebaõnnestunud poliitika, kus keskvõimu jätkusuutmatult paisunud kulude kärpimise asemel üritatakse neid erinevate maksutõusudega katta, laob kogu raskuse just keskmist palka teenivate, keskmiste Eesti inimeste õlule,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Tänavu maksab keskmist palka teeniv kahe lapsega pere tema sõnul 2233 euro võrra rohkem makse kui 2023. aastal enne Reformierakonna maksukarnevali algust. “Keskmist palka teeniv tööinimene kaotab aastas seega lausa 1,42 netopalka! See on igaühe elujärje pihta vägagi märgatav hoop,” tõdes Kaarelson.

“Näiteks suurenev tulumaks võtab sääraselt perelt aastas 668 eurot, käibemaks 540 eurot,” tõi Kaarelson esile kõige valusamad miinused. Keskmine automaks on Parempoolsete arvestuse järgi umbes 200 eurot, teise lapse tulumaksuvabastuse kaotamine haukab veel 370 eurot. Peale selle tõusevad kõik aktsiisid, sealhulgas kütuseaktsiis. “Maksutõusud kiirendavad ka inflatsiooni. Umbes kolmandik tänavuseks aastaks ennustatavast hinnatõusust on seotud otseselt valitsuse sammudega, seega kaotab keskmine pere veel umbes 340 eurot aastas puhtalt ostujõu vähenemise tõttu,” täpsustas ta.

“Ebaõnnestunud rahanduspoliitika maksumaksjate kraesse keeramine on sügavalt vastutustundetu samm,” ütles Kaarelson valitsuse tegevuse kohta. Ta märkis, et Kristen Michali valitsust paistab huvitavat eelkõige paisuva riigiaparaadi mugava elu kindlustamine ja maksumaksja raha kasutamine populistlike lubaduste täitmiseks – sõltumata sellest, millist hinda peab selle eest maksma ühiskond.

Parempoolsete plaani järgi tuleb majanduse elavdamiseks ja ühiskonna jõukuse kasvatamiseks makse hoopis langetada: käibemaks 20 protsendi peale ja eraisiku tulumaks 18% juurde.

Riigieelarve kulusid tuleb Kaarelsoni sõnul viivitamatult kärpida niipalju, et need mahuksid ära majanduse võimekuse piiridesse. Sotsiaalministeeriumi haldusala moodustab juba 41% kogu riigieelarvest ning senine kulutuste kasvutempo ei ole jätkusuutlik – kulude indekseerimine tuleb lõpetada. Ainuüksi 2025. aastal toob indekseerimine kaasa ligi 500 miljoni euro suuruse lisakulu – sellest pool läheb pensionitõusuks, ülejäänu mitmesuguste toetuste suurendamiseks. Kui soovime maksukoormust leevendada, tuleb lõpetada sotsiaalkulude ja ka näiteks kõrgemate riigipalgaliste ametnike töötasude automaatne tõstmine ning vabaneva raha arvelt makse langetada.

NB! Allpool nimekiri tänase valitsuse tõstetud ja lisatud maksudest:

1. Mootorsõidukimaks 2025

2. Käibemaksu tõus 24% tasemele 1. juuli 2025

3. Inimeste tulumaksu tõus 24% tasemele 2026

4. Juriidilise isiku tulumaksu tõus 24% tasemele 2026

5. Ettevõtluskonto maksutõus 2% võrra 2026

6. Erisoodustusmaksu tõus 2% võrra 2026

7. Maamaksutõus kuni 50 % 2025

8. Bensiini aktsiisitõus 1. juuli 2025

9. Diisli aktsiisitõus 1. mai 2026

10. Elektri aktsiistõus 1. mai 2026

11. Gaasi aktsiisitõus 1. mai 2026

12. Bensiini aktsiisitõus 1. juuli 2026

13. Ladestamistasu tõus 2026

14. Vee erikasutustasu tõus 2026

15. Kaevandustasude tõus 2026

16. Alkoholiaktsiisi tõus 2026

17. Tubakaaktsiisi tõus 2026

18. Riigilõivude tõus 2026

19. Jäätmereformi tasude tõus 2026

20. Elektri sagedusreservi tasu 2026

21. Elektri saartalituse tasu 2026

22. Elektrivõrkude rajamise lisatasu 2026

23. Põlevkivi tasumäärade tõus 2026

24. Keskmisest väiksema pensioni täiendav maksustamine 2026

25. Vanemahüvitise väiksem ülemmäär ning koduse ema ravikindlustuse tühistamine 2026

26. Maamaksu tõus kuni 100 % alates 2026

27. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine riigi tasemel 2026.