Peaminister Kristen Michal juhib valimisteni vasakpoolset, laristavat valitsust, mis püsib ametis tänu sotsiaaldemokraatidele.

Eesti riigile tähendab see paraku senise võlguelamise poliitika jätkumist, leiavad Parempoolsed. Kui tänavu võttis riik laenu 1,875 miljardit eurot, siis järgmisel aastal juba 1,888 miljardit eurot.

Riigikogu liige Kalev Stoicescu (Parempoolsed) märkis, et peaminister Kristen Michali väide, kuidas Reformierakonna valitsuse ainus alternatiiv on Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus, on inimeste hirmutamine: “Parempoolsed pakuvad Eestile alternatiivi, mis pole ei Reformierakonna vastutustundetu kulutamine ega EKREIKE populism.”

“Peaminister proovib korrata silmamoondustrikki, mis toimis Reformierakonnal aastal 2023. Reformierakond arvab, et EKRE-ga hirmutamine paneb inimesi unustama, kuidas just Reformierakonna valitsus on Eesti kõrvuni võlgadesse laenanud. Aastal 2030 maksab iga Eesti inimene, imikust raugani, iga aasta 540 eurot riigivõla intresside tasumiseks. See ei ole summa, mis riigivõlga vähendab. See on ainult intress, et võlg veelgi ei paisuks,” ütles Stoicescu.

Ainus viis Eesti riik taas paremale rajale aidata, on teha tark valik tuleva aasta märtsis toimuvatel riigikogu valimistel, rõhutas Stoicescu: “Enam ei tohi valida poliitikuid, kes ei julge valijatele rääkida, et Eesti vajab põhjalikke reforme. Me ei taha jõuda olukorda, kuhu on täna jõudnud Prantsusmaa. Paraku tänane valitsus meid sinna viib.”

Kristen Michali valitsuse umbusaldamist toetas 34 riigikogu liiget. Kristen Michali valitsuse umbusaldamise vastu ei hääletanud ükski rahvasaadik. Hääletamata jätsid sotsiaaldemokraadid. Stoicescu sõnul võtsid sotsid sellega seisukoha: “Umbusaldamisel saab olla valitsuse poolt – seda tähendab ka hääletamata jätmine – või vastu. Parempoolsed ei saa seda valitsust toetada, ega otsi põhjendusi, miks mitte umbusaldada.”

“Näeme, et nemad kavatsevad teha Reformierakonnaga diili, kus valitsus annab sotsidele raha, et nad toetaks Kristen Michali peaministrina valimistele minemist. See kaevab Eesti riigi auku sügavamaks, sest niigi võtame mõne aasta pärast laenu kaks korda rohkem kui anname kogu rahvuskultuurile,” tõdes Stoicescu.