Valitsus plaanib luua 231 terviseteejuhi ametikohta. Reformi kogukulu aastatel 2026–2032 on ligi 64 miljonit eurot. Parempoolsete hinnangul ei lahenda see ühtegi tegelikku probleemi.

„Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö parandamine on hea eesmärk. Aga see eelnõu ainult lisab uusi bürokraatiakihte. Heaolupiirkonnad, koostöökogud, TERVIKud, võrgustikujuhid, teejuhid. See on ülereguleerimine. Mitte ühtegi olemasolevat juhtimisfunktsiooni ei kao. Miks on vaja nii suurt uut struktuuri?“ küsis Parempoolsete sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni juht Merle Raun.

Parempoolsete hinnangul on probleem mujal. Paljudes piirkondades napib perearste, sotsiaaltöötajaid ja teisi spetsialiste. „Niinimetatud terviseteejuhist pole kasu, kui tee lõpus pole kedagi vastu võtmas. Inimene ei vaja koordinaatorit, vaid arsti või sotsiaaltöötajat,“ ütles Raun.

Küsitav on ka reformi rahastus. Süsteem käivitatakse Euroopa Liidu toetusrahaga. Pärast välisraha lõppu jäävad püsikulud riigi kanda, kuid eelnõust ei selgu, kust need kaetakse. Samuti pole öeldud, millist kokkuhoidu reformiga oodatakse. Seletuskirja järgi puudub kate juba heaolu infosüsteemi ülalpidamiseks. „Valitsus ehitab süsteemi, mille ülalpidamiseks pole raha,“ sõnas Raun.
Lisaks toob eelnõu kaasa senisest palju laiema tervise- ja sotsiaalandmete kasutamise. Rauna hinnangul peab inimene saama riskihindamisest loobuda ja ise otsustada, milliseid tema andmeid kasutatakse: „Peab olema ka selge, kes andmetele ligi pääseb ja kuidas inimene näeb, et tema andmeid on vaadatud.“

Parempoolsete hinnangul vajab reformi hoopis perearstisüsteem. Pearahapõhine rahastus tuleks asendada kaheosalise mudeliga: baasrahastus nimistu teenindamise ja valmisoleku eest ning lisatasu tegelikult osutatud teenuste ja visiitide eest. „Raha tuleb suunata sinna, kus inimene abi saab. Mitte uutesse koordinatsioonikihtidesse,“ lõpetas Raun.