Volikogu esimehe Andrus Kaarelsoni kõne Parempoolsete volikogul.                         12.09.26

Austatud erakond Parempoolsed Volikogu liikmed! Head Erakonnakaaslased!

Eesti juhtimises valitseb peataolek!

Valitsuse tegevus süvendab järjest enam Eesti inimeste ebakindlust ning kaotab neil igasuguse usu helgemasse tulevikku. Eesti majandus kidub, ettevõtjatel puudub investeerimiskindlus ja valitsus on jätmas hiigelvõlad meie laste kanda.

Meil, Parempoolsetel, on võimalus seda muuta juba vähem kui poole aasta pärast Riigikogu valimistel. Kahtlemata teeme me märtsis valimistel väljapaistva tulemuse ning meie peamiseks ülesandeks on taastada Eesti inimeste usk paremasse tulevikku. Parempoolne Eesti on riik, kus kehtib madal maksukoormus, areneb majandus ja riigirahandus liigub paranemise teel. See on riik, kus kasvab inimeste jõukus ja inimesed näevad lootusrikkamat, paremat homset.

Miks inimesed ei usalda valitsust?

Viimastel nädalatel ilmsiks tulnud küsimused kaitseraha ausa kasutamise osas on viinud Reformierakonnalt maine, et nad suudavad riigikaitset juhtida. Kaitseminister Hanno Pevkuri juhitud haldusala relvahangetes tehti pea 70 miljoni ulatuses ettemakseid kahtlase taustaga India ettevõttele. Kahjuks valitseb jätkuvalt kaos meie enda kaitseväe varude raamatupidamises ja laoarvestuses – kokku 1,2 miljardi ulatuses. Seda kõike vaatamata Riigikontrolli juba aastatagusele tugevale kriitikale.

Veelgi enam, Reformierakond on kaotanud igasuguse usalduse riigi juhtimisel. 

Ükski kiiruga tehtud hädaremont enam Michali vähemusvalitsust ei päästa. Parempoolsed on öelnud, et kuna Michal ise niikuinii tagasi astuda ei kavatse, siis lasub vastutus Reformierakonnal kui Riigikogu suurimal erakonnal Michal peaministri ametist tagasi kutsuda. Oleme endiselt sellel seisukohal. Michali asemele tuleb panna inimene, kes suudab riiki juhtida järgmiste valimisteni uusi kriise tekitamata ja usaldust lõhkumata. Uuel, ajutisel peaministril oleks vaid üks sisuline ülesanne – külmutada riigi kulud tuleva aasta eelarves 2026. a. tasemel. Nii saaksime peatada valimiste eel jõuluvana mängimise ning riigieelarve veelgi ulatuslikuma laialitassimise.

Suurt lootust selleks muutuseks aga pole, sest peaminister Michal elab paralleelmaailmas. Üsna hiljuti sõnas ta veel, et: “Opositsiooni narratiiv kehvast majandusest ei kanna enam. Neil hakkas kiire, sest valimisteni enam see jutt, et oleme majandusega mülkas, vastu ei pea.”

Michali jutt ei vasta lihtsalt tõele.

Eesti majandus on viimasel Reformierakonna valitsusperioodil kahanenud.

Michalil on vastutustundetu rääkida, et inflatsiooni appi võttes on meie majandus tõusuteel ja praeguseks oleme jõudnud tubli kaheprotsendilise kasvuni. Tegelikkuses on Reformierakonna juhtimisel Eesti reaalne SKP langenud viie aastaga 0,9%. Teist sellist riiki kahjuks Euroopa Liidus ei ole.

Eesti viimase viie aasta ülikõrge inflatsioon – kokku 41% jääb alla ainult Ungarile, kus valitses veel hiljutise ajani autokraat Viktor Orban. Kui arvesse võtta inflatsioon, siis ostujõuga korrigeeritud Eesti majanduse maht elaniku kohta on langenud kahjuks Rumeenia tasemele. See tähendab, et meie majandus on Reformierakonna valitsemisajal kahanenud EL keskmisega võrreldes. 

Valitsus on läbi kukkunud ka Eestisse suurinvesteeringute kaasamisega. 

Raske on Eesti ettevõtluskeskkonda rohkem ära rikkuda ja mustematesse toonidesse rääkida, kui seda on teinud Reformierakonna juhitud valitsus iga päev viimasel kuuel aastal. Selle peamiseks põhjuseks on valitsuse laialdane maksutõusu-festival ja pidev maksudega tõmblemine. Kord kehtestame uusi makse. Siis tõstame erinevaid makse. Seejärel võtame oma muudatused jälle tagasi. Nii siia investorid ei tule.

Lisaks veel läbikukkumine energiapoliitikas, mis on toonud Eestile 2 korda põhjalast kõrgemad elektrihinnad. Hüppeline maksukoormuse ja elukalliduse tõus on peletanud siit talente ja arenduskeskuseid. Kehtestamata on sotsiaalmaksu lagi, mis tooks Eestisse kõrget lisandväärtust loovaid töökohti. 

On märgiline, et Eesti enda ettevõtjad on teinud oma viimase aja suuremad investeeringud Eesti asemel nii Lätti kui ka teistesse lähiriikidesse. Olgu selleks Frankenburgi 10 miljoni eurone investeering Ādaži raketitehasse või Fibenoli otsus investeerida 700 miljonit eurot Läti biorafineerimistehasesse. Asukohana Eestit ei ole eelistanud ka Skeleton, mis käivitas eelmisel aastal Soome tehases superpatareide tootmise ning avas superkondensaatorite tehased Saksamaal ja Poolas. 

On kahetsusväärne, et viimastel aastatel on liikunud Eesti kapitali välismaale kolm korda rohkem, kui siia välisinvesteeringutega sisse tuleb.

Meist sõidavad ka olulised välisinvesteeringud. Näiteks äsja kuulsime, et Google investeerib Soome 13 milardit. eurot Soome andmekeskustesse ja energiasüsteemi. See on Google suurim investeering Euroopasse ning ajaloo suurim välisinvesteering Soome. Julgeolekuolukord on meil Soomega sama, kuid energia- ja investeerimiskeskkond täiesti erinev.

Olukord on kahetsusväärne: kas te mäletate millal viimati oli Reformierakonnal välja pakkuda ükski edasiviiv lahendus?

Parempoolsed ei usu, et kõrge maksukoormus ja suured toetused tooksid Eestisse rohkelt nii kodumaiseid kui ka välisinvesteeringuid. Reformierakond paraku just seda usub. Nad ei ole enam parempoolne erakond.

Aga meil, Parempoolsetel on lahendused!

Täna pakub erakond Parempoolsed volikogu välja lahendused kolmele olulisele küsimusele: pensionireformile, kultuuri- ja spordipoliitikale ning hariduspoliitikale.

Parempoolsete pensionireform viib Eesti pensionisüsteemi mudelini, kus vastutus tulevase

pensioni eest jaguneb kolme osapoole – riigi, inimese ja tööandja – vahel. Riik tagab turvalise

baasi, inimene kogub enda pensioniks ning tööandja saab maksusoodustusega kasvatada

töötaja pensionivara. Nii sõltub pension vähem tulevaste maksumaksjate arvust ja

maksukoormusest.

Parempoolsete hariduspoliitika kandev idee on õppiv ja tark rahvas. Ainult tark rahvas suudab luua uut väärtust. Olgu selleks maailmatasemel kultuur või uued innovaatilised tehnoloogiad. Just need toovad meile majandusele tulevikus kiire kasvu.

Parempoolsete kultuuriprogrammi kandvaks ideeks on loomemajanduse kasvatamine ja selle viimine 4%-ni SKP-st. Parempoolsed näevad loomemajandust Eesti majanduskasvu, ekspordi ja rahvusvahelise konkurentsivõime olulise sambana. Loomemajanduse areng peab tuginema ettevõtlikkusele ja innovatsioonile, erasektori investeeringutele ning kolmanda sektori panusele. Seda toetab veelgi konkurentsivõimeline maksu- ja ettevõtluskeskkond.

Head volikogu liikmed ja erakonnakaaslased. Parempoolsed jätkavad programmitööga ning tulemust tasub oodata. Juba oktoobris hakkavad avanema järjest meie Riigikogu programmi peatükid koos valimislubadustega.

Tänan kõiki volikogu komisjone, töörühmi ja programmitöösse panustajaid seni tehtud töö eest! 

Pöörame elu Eestis paremaks!

Elagu Parempoolsed!

Aitäh!