Parempoolsed kritiseerivad Haridus- ja Teadusministeeriumi plaani hakata järjekordselt kaardistama õpetajate tööaja kasutamist. 

Parempoolsete hinnangul ei aita järjekordne üleriigiline uuring lahendada Eesti hariduse ees seisvaid sisulisi probleeme ning tähelepanu tuleks suunata õpetajate järelkasvule, töökoormusele, palgale ja hariduse kvaliteedile.

Parempoolsete juhatuse liikme Andres Kaarmanni sõnul ei anna järjekordne riiklik tööajakaardistus ei objektiivselt hinnatavaid tulemusi ega lahendusi probleemidele, mis õpetajaid tegelikult puudutavad: “Õpetajad ei vaja uut kontrollimist ega järjekordset andmete kogumise projekti. Eesti koolides töötab üle 17 000 õpetaja ning igaühe töö sisu, kogemus ja töövõtted on erinevad. Seda, kuidas õpetaja oma aega kasutab ja milline on tema tegelik töökoormus, oskab kõige paremini hinnata koolijuht, mitte ametnik ministeeriumis.”

Kaarmanni sõnul on õpetajate tööaja kasutamist ka varasematel aastatel proovitud uurida ja kaardistada, kuid nende uuringute põhjal ei ole sündinud lahendusi, mis õpetajate töötingimusi märkimisväärselt parandaksid.

“Mina ei mõista ka haridusministri kriitikat, et õpetajatele tuleb ülesandeid muudkui juurde. Muidugi on tal õigus, kuid ülesandeid ei tule kuskilt ise juurde, need pannakse ikkagi ülevalt ehk ministeeriumist. Seepärast peakski enne iga uue ülesande või kohustuse panemisel enne ikka mõtlema, mis see kaasa toob. Paraku Kristina Kallas seda ei tee,” ütles Kaarmann.

Parempoolsed rõhutavad, et hariduspoliitika keskmes peab olema usaldus koolipidajate ja koolijuhtide vastu, kes teavad kõige paremini kohalikke olusid ning tunnevad oma kooli õpetajaid. Riigi roll on luua tingimused, kus koolid saavad oma tööd korraldada võimalikult paindlikult ja tõhusalt, mitte suurendada administratiivset koormust.

“Kui soovime tugevat Eesti haridust, siis tuleb hakata usaldama ja toetama koolijuhte ja õpetajaid, mitte aga kulutada aega ja raha järjekordsetele kaardistamistele. Seda enam, et uuringu tulemused on juba ette teada, et Eesti haridus vajab lahendusi, mitte näilist tegutsemist,” lisas Kaarmann.