Airplane

New Posts

Parempoolsed: suvine majandusprognoos loodetud ilusat pilti ei näita

27 August, 2026

Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos näitab Parempoolsete hinnangul, et majanduskasvu veab endiselt avalik sektor. Erasektor samal ajal Eestisse investeerida ei soovi.

Parempoolsete volikogu esimees Andrus Kaarelson juhtis tähelepanu, et Eesti avaliku sektori investeeringud on ajaloo tipptasemel. Erasektor investeeris aga Eestisse sama vähe kui tänavu viimati 00ndate lõpu suure majanduskriisi ajal.

“Paraku näeme, et rahandusministeeriumi prognoos ei näe ka tulevatel aastatel ette erasektori investeeringute kasvu. See näitab, et meie majanduskeskkond ei ole hetkel ettevõtjatele atraktiivne. Reformierakonna maksufestival on võtnud ettevõtjatelt investeerimiskindluse,” nentis Kaarelson.

“Ma ei saa ka nõus olla rahandusminister Jürgen Ligiga, kes ütles, et kahe ja poole protsendine majanduskasv on väga silmapaistev. Ei ole, meie ambitsioon peab olema märksa suurem, kui eesmärgiks on jõuda järele Taanile ja Saksamaale, mitte püsida vaid napilt mõned Ida-Euroopa riigi ees,” sõnas Kaarelson. “Suurema majanduskasvu saavutamiseks peame aga tegema julgeid otsuseid: maksutõusud peavad asenduma maksulangetustega, tuleb ära teha olulised reformid tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ning riik peab oma kulud külmutama.”

Kaarelsoni sõnul on rahandusministeeriumi prognoosist näha, et praegune valitsus ei suuda kulusid koomale tõmmata: “Eelarvepuudujääk on prognoosis kuni 2029. aastani praegusel tasemel. See ei ole vastutustundlik ega jätkusuutlik. Tuleb aru saada, et nii suur eelarvepuudujääk viib meid paratamatult maksutõusudeni, mis kägistaksid majandust veelgi. Samas tempos jätkates maksame nelja aasta pärast riigivõla intresse juba 650 miljonit eurot aastas, mida on pea kaks korda rohkem kui eraldatakse iga aasta kogu Eesti kultuurile.”

“Viie aasta pärast 15 rikkaima riigi sekka, nagu seadis prognoosi tutvustusel eesmärgiks rahandusminister Ligi, näitab seniste riigijuhtide läbikukkumist. Peame unistama suuremalt ja mõtlema, kuidas jõuda järele jõukaimatele Euroopa riikidele, mitte leppima võitlusega Leedu ja Lätiga,” märkis Kaarelson.