Parempoolsed leiavad, et olukord, kus vahetult enne õppeaasta algust on iga kaheksas põhikooli lõpetaja koolikohata, äärmiselt kahetsusväärne.

“Tegemist on väga tõsise probleemiga ja see suisa karjus tulles. Koolilõpetajate ja õppekohtade arv ei saanud tulla ministeeriumile üllatusena. Eelmisel aastal oli analoogne olukord Tartus, kus põhikoolide lõpetajatele ei jätkunud õppekohti. Oleks eeldanud, et sellest tehti omad järeldused, aga ei. Kas oli mõjuanalüüs puudulik või õppimiskohustuse reform läbi viidud käpardlikult, pole hetkel suurt vahet. Haridussüsteemi usaldusväärsus on saanud löögi,“ ütles Parempoolsete volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni juht Andres Kaarmann.

Kaarmann lisas, et kui õppimine peaks olema õhinapõhine, siis hariduskorraldus seda kindlasti olla ei tohiks. Tänane valitsus on korduvalt lubanud seista bürokraatia vähendamise eest, kuid seda on hoopis jõudsalt kasvatanud. Kasvanud pole mitte ainult ebavajalik bürokraatia, vaid ka ebakindlus ja haridusinimeste pahameel. Parempoolsed seisavad jätkuvalt selle eest, et õpetajatele, koolijuhtidele ja koolipidajatele tuleb tagada vabadus ja vastutus teha oma tööd.

„Hetkel tuleb kiiresti otsida toimiv lahendus kasvõi erasektori abiga nendele noortele, kes õppekohata ja teadmatuses. Tallinna noorele Räpina aianduskoolis õppekoha pakkumine on tore, aga see pole ju lahendus,“ lisas Kaarmann ja leidis, et märtsis valitaval Riigikogul seisab ees väga suur töö hariduspõllu harimisel.

Tallinna linnavolikogu hariduskomisjoni liige Raul Ennus rõhutas, et hoolimata ministeeriumi ebaõnnestunud reformist ei tohiks ka pealinn pead liiva alla peita: “Selle asemel, et keskenduda oma noortele õppekohtade leidmisele, kaalub abilinnapea Andrei Kante haridusministeeriumi vastu kohtusse minekut. See ei aitaks ühtegi õpilast, sest kohtuvaidlus ei anna neile koolikohta.”

“Samal ajal reklaamib Tallinn enne õppeaasta algust kui palju kõigile kooliminekutoetust makstakse ja milliseid tasuta teenuseid pakutakse. Alustaks sellest, et tagame oma lastele kvaliteetsed lasteaia- ja koolikohad, ja seejärel vaataks edasi, keda ja kuidas toetada. Ja kui Tallinnas on õpilasi, kes ei suuda õpinguid jätkata puuduliku keeleoskuse tõttu, siis siin peaks Tallinna linn koolipidajana peeglisse vaatama,“ lausus Ennus.