Parempoolsed leiavad, et riigieelarve kulud tuleks kuni 2031. aasta valimisteni külmutada tänavuse aasta tasemele. Lisaks tuleks juba tulevast aastast alustada maksulangetustega.

Parempoolsete plaani järgi kaoks juba 2027. aastast automaksu registreerimiskomponent.

2028. aastast langetaksid Parempoolsed tulumaksu 20-le protsendile, 2029. aastast käibemaksu 22-le protsendile, 2030. aastast tulumaksu 18-le protsendile ning 2031. aastast käibemaksu 20 protsendile.

“Tulumaksu langetamine jätab rohkem raha töötajatele ja ettevõtetele. See parandab ka Eesti atraktiivsust investeeringute ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade jaoks. Käibemaksu langetamine vähendab hinnasurvet. See parandab inimeste ostujõudu ja toetab koduturgu. Kõrge käibemaks suurendab ka varimajanduse riski. Mida suurem on ametliku ja mitteametliku tehingu hinnavahe, seda suurem on surve pakkuda sularahas tasumisel käibemaksuta hinda,” ütles Parempoolsete volikogu esimees Andrus Kaarelson.

Plaani rahastamiseks tuleks riigieelarve kulud külmutada 2026. aasta tasemele. Automaksu registreerimiskomponendi kaotamise kulu riigieelarvele on ligikaudu 75 miljonit eurot aastas, iga protsendi tulumaksu langetamise kulu 130 miljonit eurot aastas ning iga protsendi käibemaksu langetamise kulu 167 miljonit eurot aastas.

Kõikide maksulangetuste jõustumine 2031. aastaks tähendaks riigieelarvele ligikaudu 1,26 miljardit eurot vähem tulusid. Kulude külmutamine 2026. aasta tasemele aga vähendab riigi kulusid võrreldes planeerituga 2,2 miljardi euro jagu.
“Kindlasti tähendab kulude külmutamine nii kõrgemate riigiametnike ja poliitikute palkade, sotsiaaltoetuste kui pensionide automaatse indekseerimise peatamist. Ükski neist ei ole praegusel kujul jätkusuutlik. Lisaks vajab Eesti tervishoiusüsteem struktuurseid reforme, mis lubaks ülesannetega hakkama saada ilma tervishoiukulusid pärmil paisutamata. Samas peame oluliseks, et riigikaitsekulud ei langeks alla kokku lepitud 5 protsendi SKT-st,” märkis Kaarelson.

Kaarelsoni sõnul ei tähenda kulude külmutamine ilmtingimata ka, et ükski valdkond raha juurde ei saa: “Ei saa eeldada, et tervishoiu, pensionide või muude vältimatute kulude rahastus jääb igal aastal täiesti muutumatuks. Kululae eesmärk on sundida riiki tegema valikuid olemasoleva raha piires. Uut vajadust ei saa automaatselt katta uue maksu, kõrgema maksumäära või täiendava laenuga. Kui kuskil kulud suurenevad, tuleb sellele leida kate teisi kulusid vähendades.”

Parempoolsete plaani kohaselt oleks järgmise valimistsükli lõpuks – aastaks 2031 – riigieelarve miinus veidi alla miljardi euro ning laenurahaga tehtaks vaid investeeringuid. Eelarvepuudujääk oleks Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse tulevaks aastaks planeeritud 4,9% asemel vaid 1,8% SKT-st. Ka Eesti riigi võlakoormus kasvaks mitte 42%-ni SKT-st, vaid jääks 2031. aastaks pidama 34 protsendile. Lisaks mahuks Eesti juba 2029. aastaks Euroopa Liidu reeglitega lubatud kolmeprotsendilise eelarvepuudujäägi piiri sisse.

Kaarelsoni sõnul tuleb kulusid kärpida, et meid ei ootaks ees 15 aasta tagune Läti stsenaarium, kus riiki tulid saneerijad ning kärpisid lätlaste pensione kümnendiku võrra ja õpetajate palka kolmandiku jagu: “Me ei taha Eestis kaotada otsustusõigust omaenda riigieelarve üle.”

“Hetkel ei ole Parempoolsed oma plaani täielikult sisse arvestanud maksulangetustest tekkivat majanduskasvu, sest täpseid numbreid on keeruline prognoosida. Võib aga täiesti kindel olla, et madalamad maksud panevad majanduse kasvama, tõstavad meie konkurentsivõimet ning tegelikud puudujääginumbrid tuleks veelgi väiksemad,” tõdes Kaarelson.