Parempoolsed leiavad, et lisaeelarvet rahanduskomisjonis mitte toetanud reformierakondlased käitusid Eesti riigi parimates huvides. Riigi kulude kasvatamise asemel tuleks vastu võtta hoopis negatiivne lisaeelarve, mis kulusid kärbiks ning viiks riigieelarve jõuliselt tasakaalu suunas.

Võrdlemisi pretsedenditult läheb Kristen Michali juhitud valitsuse koostatud lisaeelarve Riigikogu rahanduskomisjonist suurde saali lõpphääletusele rahanduskomisjoni soovitusega seda mitte toetada.

Lisaeelarve toetamise vastu hääletasid neli opositsioonisaadikud. Reformierakonna esindajad Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev jätsid hääletamata.

“Riigi kulusid ligi 30 miljoni euro võrra suurendava lisaeelarve absurdusest on praeguseks aru saanud ka peaministripartei liikmed. Isegi Kristen Michali erakonnakaaslased ei toeta enam Eesti riigi hukule juhtimist,” märkis Parempoolsete volikogu esimees Andrus Kaarelson.

Kaarelsoni sõnul tuleks kulude paisutamise asemel neid hoopis kärpida, sest vastasel juhul tuleb õige pea IMF meie juurde enam mitte soovituste, vaid käskudega: “Nähes kui jätkusuutmatult riiki majandatakse, ei anta meile enam võlgade tagasimaksmiseks laenu. Siis saabuvad IMFi saneerijad, kes näiteks Lätis kärpisid pensione 10% ja õpetajate palka kolmandiku võrra. Reformierakond ja Eesti 200 juhivad meid praegu pensionikärpe ning õpetajate palga drastilise vähendamise suunas.”

“Veel on aega säärast krahhi vältida. Selleks tuleb kohe kärpima hakata ning eelarvepuudujääki jõuliselt vähendada. Kui me seda ei tee, satub Eesti riigi kriisivalmidus juba tõsisesse ohtu,” lisas Kaarelson.

Kaarelson tõdes, et teda hämmastas tõsiselt ka rahanduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Annely Akkermanni avaldus, kus too ütles, et kui Võrklaev ja Sõerd lisaeelarve poolt ei hääletanud, korraldas ta suisa teise hääletuse, kus nad saaks õigesti hääletada: “Kas see ongi Reformierakonna nägemuses demokraatia? Inimesi püütakse iga mõjutusmeetmega veenda oma südametunnistuse vastu hääletama.”