Parempoolsete rahandusplaan tagab kõikidele Eesti lastele ja noortele parema tuleviku.
Parempoolsete esimees Lavly Perling märkis, et Parempoolsete rahandusplaan on Eesti riigi jätkusuutliku juhtimise nurgakivi: “Kuidas saada kontrolli alla eelarvepuudujääk, nii, et maksud ei kägistaks samal ajal Eesti peresid ning majandust?”
“Tänased numbrid on valusad, aga lihtsad. Maksukoormus on tõusnud 33% SKPst 35 protsendile. Me oleme riigivõlaga ületanud 11 miljardi piiri, see on viie aastaga kahekordistunud. Riigivõla intressid on viie aastaga kasvanud kuus korda. Me elame võlaspiraalis. Parempoolsed ei taha nii jätkata,” sõnas Perling.
Parempoolsete volikogu esimees Andrus Kaarelson ütles, et see ei tähenda, justkui oleks Eesti riigi olukord lootusetu: “Parempoolsed pakuvad selget lahendust. Kui me kulutame riigi kulud 2026. aasta tasemele, suudame hakata eelarveaugust välja tulema. Veelgi enam, meie plaan lubab juba 2028. aastal langetada tulumaksu ning 2029. aastal käibemaksu.”
“Et me enam kunagi samasugusesse auku ei satuks, pakuvad Parempoolsed välja eelarvepoliitika kriisireegli. See tähendab, et edaspidi peatub riigi kulude kasv, sealjuures ka ametnike palgatõus, automaatselt, kui eelarvepuudujääk ületab 1% SKPst. Kui satume olukorda, kus puudujääk ületab ka eelarvereeglitega lubatud 3% SKPst, rakenduks kriisireegel ka pensionide indekseerimisele,” selgitas Kaarelson.
Kaarelsoni sõnul tähendaks tulevikus eelarvepuudujäägi protsendi piiris hoidmine, et Eesti riigi laenukoormus enam ei kasvaks.
Parempoolsete aseesimees Siim Kiisler rõhutas, et paraku on ta viimased viis aastat näinud, kuidas mitte ükski teine Eesti erakond peale Parempoolsete ei soovi vaadata tulevikku: “Vahet ei ole, kas me räägime Reformierakonnast, sotsidest, Isamaast või Keskerakonnast. Nad kõik soovivad laenurahaga valijatele kingitusi teha, et osta valimistel hääli. See on sõltuvus. Paraku maksavad kingitused lõpuks kinni needsamad valijad, kes peavad tasuma kõrgemaid makse, et riik saaks tulevikus laene tasuda.”
“Näeme, mis toimub Prantsusmaal, kus riiki juhiti aastakümneid samamoodi nagu praegu Eestis. Inimesed on tänaval ja väga-väga rahulolematud. Populaarsust koguvad äärmuslased. Sellist tulevikku mina Eestile ei taha. Üle jõu elamine viib probleemideni. Ärme too endale eeskujuks neid riike, mis elavad veel rohkem võlgu. Oleme parem ise teistele eeskuju, toome tagasi aja, mil võisime uhkusega rääkida oma edusammudest,” soovitas Kiisler.
