Parempoolsete haridusprogramm annab õpetajatele rohkem vabadust ning lõpetab haridusraha põletamise ebavajalike, kõiki osapooli koormavate, muutustega.

Parempoolsete hinnangul on viimastel aastatel kulutatud liiga palju energiat protsesside kirjeldamisele ja bürokraatia kasvatamisele ning liiga vähe sellele, kuidas muuta haridussüsteem tervikuna tulemuslikumaks ja kasutada olemasolevat haridusraha targemini.

Parempoolsete haridusprogrammi töörühma juht Andres Kaarmann ütles, et eelkõige tuleb taastada haridusrahva usaldus poliitika vastu. “Enne eelmisi Riigikogu valimisi lubasid tänased parlamendierakonnad haridustöötajatele sadu ja sadu miljoneid lisaeurosid, mida riigieelarves tegelikult pole. Nüüd on poliitiliste petukõnede laine jälle hoogu kogumas. Poliitik peab lõpetama raha lubamise, mida tal ei ole,” märkis ta.

“Eesti kulutab rahvusvahelises võrdluses haridusele tugevalt üle keskmise. Küsimus on üha enam selles, millele raha kulub ning miks ei jõua see haridustöötajate palkadesse,” sõnas Kaarmann.

Kaarmanni sõnul ei ole õpetajate palkade küsimuse lahendus kogu haridussüsteemi lisaraha kallamises: “Peame julgema muuta koolivõrku, koolikorraldust ning kogu haridussüsteemi tõhusamaks. Peame lõpetama tegevused, mis tegelikult ei aita meie lastel ning noortel saada targemaks ja tööturul konkurentsivõimelisemaks.”

Eraldi toob Kaarmann välja tõsiasja, et pikk ja põhjalik haridustee ei väljendu Eestis piisavalt majanduse tootlikkuses ning noorte väljavaadetes: „Ma isegi ei peatu pikalt sellel, et Eestis õpitakse kaua ja palju, aga haridus ei jõua majandusse. Meie tööviljakus on madal, kõrgharidusega inimesed töötavad ametites, mis kõrgharidust ei eelda, ning kutseharidus ja rakenduslik kõrgharidus on teenimatult vähe hinnatud. Samal ajal laiutavad tööandjad käsi, et pole piisavalt vajalikku tööjõudu. Haridus peab kasvatama inimese isiklikku jõukust ja seeläbi Eesti majandust.“

Parempoolsed leiavad, et riiik seab eesmärgi, professionaal valib vahendid ja vastutab tulemuse eest. Nii mõnedki tänase haridusministeeriumi eksperimendid tuleb peatada või üldse lõpetada, nagu näiteks üleriigiline ühetaoline karjäärimudel, koolipäeva algus või õppimiskohustuse reform.  

“Parempoolsete hariduspoliitika tuum on lihtne: riigilt selgemad eesmärgid, kõigile osapooltele selgem vastutus ning haridustöötajatele professionaalne vabandus. Me ei taha riiki, mis kirjeldab aina täpsemalt, kuidas professionaal peab oma tööd tegema,” lausus Kaarmann.