Peaminister Kristen Michal andis sel kuul Riigikogule üle 2027. aasta eelarve. Kõne oli ilus, numbrid mitte. Parempoolsed võtsid kuus Kristen Michali väidet ja panid kõrvale tegelikkuse.

Väide: „Me ei lükka laenudega kulusid tulevaste põlvede kanda.“

Tegelikkus: riigivõlg kasvab tänavuselt 11,5 miljardilt 2030. aastaks 20 miljardi euroni. Intressideks kulub järgmisel aastal umbes 350 miljonit eurot, 2030. aastal juba 650 miljonit. Riigi kulud paisuvad üle võimete ja arve tänase raiskamise eest maksavad kinni just tulevased põlved.

Väide: „Kulusid kärbitakse täiendavalt 250 miljonit eurot. Alates Kaja Kallase valitsusest on kärbitud ligi 1,5 miljardit.“

Tegelikkus: 2023. aasta riigieelarve kulud olid 16,8 miljardit eurot, 2027. aastal 20,2 miljardit. Pärast kõiki “kärpeid” kulutab riik 3,4 miljardit rohkem.

Väide: „Esialgne prognoos oli 4,9% SKPst, me viime puudujäägi 4%-ni.“

Tegelikkus: suvine prognoos näitas juba 4,4%. Ja valitsuse enda plaani järgi jääb puudujääk 4% juurde ka 2028. ja 2029. aastal. Sealjuures saavutatakse see investeeringute edasilükkamisega ning ühekordsete tuludega, millega tehakse ruumi üha paisuvatele püsikuludele ja valimiseelsele rahasajule. See pole jätkusuutlik eelarvepositsiooni parandamine.

Väide: „Ostujõud on taastunud. Palgad ja pensionid on kasvanud hindadest kiiremini.“

Tegelikkus: palgakasvu veab avalik sektor, mis tähendab, et palgakasv tuleb paljuski riigi püsikulude kasvu arvelt. Avaliku sektori kulude kasvu finantseeritakse laenuraha ja maksutõusude arvelt ning see ainult kiirendab inflatsiooni. Pikalt kasvasid hinnad aastaid palkadest kiiremini. 2022. aasta sügisel oli reaalpalk aastaga kukkunud ligi 13%. Hindu kergitas ka valitsus ise, tõstes käibemaksu 24 protsendini.

Väide: „Rail Balticu ajakava pikendamine toob 660 miljonit eurot rohkem EL-i toetusi.“

Tegelikkus: seda raha pole keegi lubanud, Euroopa Liidu järgmine eelarve on alles läbirääkimistel. Kindel on vaid see, et iga ootamise aasta teeb ehituse kallimaks. Esimene tähtaeg oli 2026, siis 2030, uus on 2034. Lisandub vahepeal valmis ehitatud osa konserveerimise kulu.

Väide: „Tervisekassa jõuab 2030. aastaks tasakaalu.“

Tegelikkus: kuidas, seda ei tea keegi. Teenuste hindade palgakomponendi uuendus lükati 2027. aasta aprillist 2028. aasta jaanuari. Michal kinnitas esmaspäeval, et eelarves pole sisustamata kärpeid. Tervisekassa tasakaal ongi sisustamata “kärbe”.

Kui soovid rohkem lugeda, kuidas Eesti riiki päriselt juhitakse, telli endale Parempoolsete logi iganädalaselt e-mailile.